Üks Iisraeli ametnik ütles, et esmaspäeval heaks kiidetud plaan hõlmab Gaza vallutamist ja territooriumi hoidmist. Ametnik ei täpsustanud, kas kavandatav vallutamine hõlmab kogu piirkonda või ainult võtmepiirkondi. Samuti pole teada, kui kauaks Iisraeli väed sinna jäävad, vahendas The Wall Street Journal.

Iisraeli avalik-õiguslik ringhääling Kan teatas juba varem viitega otsusega kursis olevatele ametnikele, et uus plaan on järkjärguline ja selle elluviimine võtab kuid, kuna väed keskenduvad esmalt ühele piirkonnale purustatud enklaavis.

Selline ajakava võib jätta ukse avatuks läbirääkimistele relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppeks enne USA presidendi Donald Trumpi järgmisel nädalal toimuvat visiiti piirkonda, ütles julgeolekukabineti minister Zeev Elkin.

"Kui Hamas saab aru, et me mõtleme seda tõsiselt, on president Trumpi Lähis-Ida visiidi lõpuni veel võimalus," ütles Elkin esmaspäeval Kanile.

Iisrael, mis on juba võtnud oma kontrolli alla umbes kolmandiku Gaza sektori territooriumist, jätkas märtsis maavägede operatsioone pärast USA toetatud relvarahu kokkuvarisemist, mis oli kaheks kuuks lahingutegevuse peatanud. Sellest ajast alates on riik kehtestanud enklaavile täieliku abiblokaadi.

Elkin ütles, et selle asemel, et alustada haaranguid konkreetsetes piirkondades ja seejärel sealt lahkuda, nagu sõjavägi seni tegi, hoiavad Iisraeli väed nüüd hõivatud territooriume oma käes, kuni Hamas on lüüa saanud või nõustub desarmeeruma ja Gazast lahkuma.

Hamas on sellised üleskutsed tagasi lükanud. Iisrael pole veel esitanud selget visiooni sõjajärgse Gaza kohta, kuna ta seisab silmitsi rahvusvahelise survega lõpetada kampaania, mis on sundinud suurema osa Gaza sektori 2,3 miljonist elanikust kodust lahkuma ja muutnud selle sõltuvaks abisaadetistest, mis on pärast blokaadi kiiresti vähenenud.

Iisraeli ametnik ütles, et äsja heakskiidetud pealetungiplaan tõrjuks Gaza tsiviilelanikkonna lõuna poole ja takistaks humanitaarabi sattumist Hamasi kätte, kuigi blokaadi veel ei tühistata.

ÜRO lükkas pühapäeval tagasi uue plaani, mille kohaselt abi jagatakse Iisraeli üles seatud keskustes.

Esmaspäeval ütles Norra Pagulasnõukogu (NRC) peasekretär Jan Egeland sotsiaalmeedias, et Iisrael nõuab ÜRO-lt ja valitsusvälistelt organisatsioonidelt oma abijaotussüsteemi sulgemist Gazas.

"Nad tahavad manipuleerida ja militariseerida kogu tsiviilisikutele suunatud abi, sundides meid tarnima varusid Iisraeli sõjaväe loodud keskuste kaudu, kui valitsus on nõustunud piiriületuspunktide taasavamisega. NRC jääb meie humanitaarpõhimõtete juurde ja keeldub koos kõigi oma kolleegidega selles uues skeemis osalemast," teatas Egeland.

Iisraeli relvajõudude staabiülem Eyal Zamir ütles pühapäeval, et sõjavägi on juba alustanud kümnetele tuhandetele reservväelastele kutsete väljastamist, et laiendada Gaza kampaaniat. Hiljem hoiatas ta ministreid, et abi tuleb peagi Gazasse sisse lasta, teatas Kan.

Gaza sõja vallandas Hamasi 2023. aasta 7. oktoobri rünnak Iisraelile, milles hukkus Iisraeli andmetel 1200 inimest, enamasti tsiviilisikuid, ja 251 inimest võeti Gazas pantvangi.

Iisraeli maa- ja õhuväe kampaania Gazas on sellest ajast peale tapnud Palestiina andmetel üle 52 000 palestiinlase, kellest enamik on kohalike tervishoiuvõimude andmetel tsiviilisikud, ning jätnud suure osa Gazast varemetesse.

Arvatakse, et kuni 24 Gazas endiselt kinni peetavast 59 pantvangist on elus. Perekonnad kardavad, et võitlus seab nende lähedased ohtu, samas kui kriitikute sõnul riskib Iisrael sattuda pikka partisanisõtta, mille edu saab olema piiratud ja strateegia puudub.

Järjestikused uuringud on näidanud iisraellaste seas vähenevat toetust sõjale, kellest paljud eelistavad näha relvarahu saavutamist ja rohkemate pantvangide vabastamist.

Hamas väidab, et vabastab pantvangid ainult osana kokkuleppest, mis lõpetab sõja ja näeb ette Iisraeli vägede lahkumist kogu Gazast.