Möödunud nädalavahetusel võttis terviseamet Ülenurme, Tõrvandi ja Soinaste piirkonnast proovid viiest punktist, kus neljas tuvastati vähesel määral E. coli ja coli-laadseid baktereid ja kahes kohas ka soole enterokokke.

Kõrvalekaldeid normidest esines ühe kortermaja, eramaja ja haridusasutuse proovides. Saadud joogivee uurimise tulemused näitavad, et joogivesi ei ole stabiilse kvaliteediga, indikaatornäitajate esinemine joogivees viitab võimalikule fekaalsele reostusele.

Epidemioloogiline uuring algas 22. aprillil, kui laekusid esimesed teated haigestumiste kohta ning terviseamet on tänaseks suhelnud 151 haigega. Teise haigestumiste laine algusest ehk alates 1. maist on amet suhelnud 77 haigestunuga.

"Hetkel täheldame haigestumise vähenemist. Sümptomid on jätkuvalt samad – oksendamine, kõhulahtisus, iiveldus ja palavik. Terviseamet on viimases laines tuvastanud ka korduvalt haigestumisi ning sümptomid püsivad kauem kui esimese laine ajal. Täiendavat koormust haiglatele antud puhanguga ei ole kaasnenud, kuid lühiajaliselt tõusis kiirabikutsete arv piirkonda," ütles ameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Juta Varjas ütles, et proovidega tuvastatud leiud ja nende hulk võivad viidata joogivee fekaalsele saastumisele, kuid seni pole õnnestunud tuvastada selle allikat.

"Terviseamet jätkab regulaarsete joogivee proovide võtmist, sama teeb ka Tartu Veevärk. Seni kehtib joogivee keetmise soovitus, kui kolmed järjestikused proovid on olnud puhtad," selgitas Varjas. Eile desinfitseeris Tartu Veevärk ettevaatusabinõuna piirkonna torustikku ning selle tegevusega järgnevatel päevadel jätkatakse. Desinfitseerimise järel võib vesi lõhnata ja maitseda kloori järele," lisas Varjas.

Haigestumise vältimiseks tuleb joogiks tarvitada keedetud või pudelivett, pesta käsi puhta vee ja seebiga, puhastada saastunud pindu – eelkõige tualettruumid, ukselingid jt pinnad –, haigete eest hoolitsedes jälgida hügieenireegleid ning haigena jääda koju.