"Vähemalt osa üleantavatest Patriot-püüdurrakettidest pärineb Ukrainale sõbralikest riikidest ning nende üleandmiseks on vaja USA sõjaministri Pete Hegsethi heakskiitu. (…) Hegseth ei ole üleandmist ametlikult tagasi lükanud, kuid pole astunud ka vajalikke samme selle heakskiitmiseks," kirjutas The Washington Post esmaspäeva õhtul oma allikatele viidates.

Nende sõnul on Hegseth samal ajal teatud liiki USA abi edastamist Ukrainale jätkuvalt heaks kiitnud.

Ajaleht selgitas, et Washington säilitab kontrolli USA-s toodetud relvade üle. Neid tarnitakse välismaale kokkulepete alusel, mille kohaselt vajab relvade üleandmine teistele riikidele USA heakskiitu.

Reedel teatas The Washington Post NATO allikale viidates, et Ukrainasse jõuab endiselt laskemoona, sealhulgas Patriot-õhutõrjesüsteemide rakette. Tarned toimuvad PURL-i (Prioritised Ukraine Requirements List) mehhanismi kaudu, mille raames ostavad NATO liitlased Ukrainale USA relvastust.

"NATO kõrge ohvitser, kes rääkis konfidentsiaalset sõjalist koostööd puudutavate küsimuste tõttu anonüümselt, ütles, et PURL toimib ning õhutõrjemoon, sealhulgas Patriot-süsteemide püüdurraketid, jõuab endiselt kohale," teatas WP siis.

Samas väidavad teised ajalehe allikad, et Ukraina raketivarud Patriot-süsteemide jaoks on peaaegu ammendunud. Samuti teatatakse, et PURL-i kaudu toimuvad tarned on alates maikuust muutunud ebaregulaarseks ning puudub kindlus, kas saadetised üldse kohale jõuavad.

Möödunud neljapäeval teatas ka CNN allikatele viidates, et Ukraina sõjaväelased on kõik Patriot-õhutõrjesüsteemide raketivarud ära kasutanud ja seetõttu ei suutnud Ukraina ühe viimase rünnaku ajal tõrjuda enamikku Venemaa välja lastud ballistilistest rakettidest. Telekanali andmetel ei ole see esimene kord, kui Kiiev sellisesse olukorda satub.

Väljaanne RBK-Ukraina meenutas ka, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski vestles esmaspäeval USA senaatoritega mõlemast parteist ning kutsus neid avaldama Trumpi administratsioonile survet, et taastada luureandmete vahetamine ja relvatarned.

Zelenski rääkis senaatoritele Starlinki ja Starshieldi kasutamisele kehtestatud piirangutest ning luureandmete vahetamise puudumisest ballistiliste rakettide kohta. Tema sõnul ei ole vajalikku teavet edastatud vähemalt kolmel korral.

Samuti ütles Zelenski, et Hegseth ei anna heakskiitu Patriot-süsteemide püüdurrakettide ega NASAMS-i õhutõrjesüsteemides kasutatavate AIM-9X-rakettide tarnimisele.

NYP: Rubio eitas Ukrainale rünnakuandmete edastamise peatamist

USA välisminister Marco Rubio kritiseeris esmaspäeval teravalt Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit väidete eest, mille kohaselt peatas USA Ukrainale oluliste luurehoiatuste edastamise Venemaa ballistiliste rakettide rünnakute kohta, kirjutas ajaleht New York Post (NYP).

"Ma ei tea, kust ta selle teabe võtab ja miks ta ajakirjandusele selliseid asju räägib. Mingit pausi ega peatamist ei ole olnud. Zelenski peaks keskenduma selle sõja lõpetamisele," ütles Rubio Usbekistanis ajakirjanikele vastuseks Ukraina presidendi viimasele kaebusele.

Väljaande andmetel väitsid Zelenski ja teised kõrged Ukraina ametiisikud, et pole saanud mitmeid luurehoiatusi Venemaa ballistiliste rakettide rünnakute kohta, mille vastu on neil Patriot-püüdurrakettide puuduse tõttu piiratud kaitsevõime.

"Kümned riigid aitavad meid. Kuid ainult Ühendriikidel on see unikaalne luureteave, et hoiatada meie poolt, kui Venemaa kasutab ballistilisi rakette. Ja me ei saanud seda," ütles Ukraina president pühapäeval NBC Newsi saates "Meet the Press".

Ukraina presidendi sõnul esines eelmisel nädalal kolm luureinfo edastamise katkestuse juhtumit ja mitmed Ukraina ametnikud kinnitasid, et neil oli sarnane probleem ka pühapäeva öösel.

Artiklis märgitakse, et USA ametnikud kinnitasid väljaandele korduvalt, et Ühendriigid ei ole lõpetanud Ukrainaga luureandmete jagamist ega sekkunud juurdepääsu Starshieldi süsteemile.

Üks USA allikas vihjas, et Ukraina veeretab süü selle eest, mis võis valesti minna, enda poolelt ära. Samas kui teine märkis, et Zelenski karmid kommentaarid ei aita olukorra lahendamisele kaasa.

Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist

Venemaa õhurünnakud tabasid 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina, ütles president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval pärast Venemaa järjekordset laiaulatuslikku raketi- ja droonirünnakute lainet riigi energiataristule.

"Vähemalt 550 000 majapidamist jäi öösel elektrita," ütles Zelenski pärast Ukraina piirkondade olukorda käsitlevat koordinatsioonikoosolekut.

"Venemaa väed võtsid sihikule energiataristu 11 oblastis," teatas energeetikaministri esimene asetäitja Artem Nekrassov. Veel neljas oblastis teatati täiendavatest elektrikatkestustest, mille põhjustasid Venemaa õhurünnakud ja jätkuv sõjategevus.

"Vinnõtsja oblastis toimunud õhurünnakus energiarajatisele sai vigastada üks energeetikatöötaja," lisas Nekrassov.

Remondimeeskonnad töötavad elektri taastamise nimel kõikjal, kus julgeolekuolukord seda võimaldab, kuigi energeetikaministeeriumi teatel aeglustavad taastamistöid pikaajalised õhuhäired ja Venemaa uute rünnakute oht.

Rünnakute käigus lasi Venemaa mitmes laines välja 16 ballistilist raketti ja üle 200 drooni, mida Zelenski kirjeldas sihitud rünnakuna Kiievile ja Kiievi oblastile.

Zelenski sõnul ei saanud Ukraina partneritelt rünnakute kohta taaskord mingit eelhoiatust.

Nekrassov ütles, et möödunud nädala jooksul korraldas Venemaa 87 rünnakut Ukraina energeetika-, nafta- ja gaasisektorile. Võimud registreerisid sel perioodil 224 vahejuhtumit, mis põhjustasid kahju energeetika-, nafta- ja gaasitaristule.

Õhurünnakud toimusid ajal, mil Ukraina seisab silmitsi Ühendriikides toodetud õhutõrjesüsteemide Patriot püüdurrakettide kriitilise puudusega, mis on hädavajalikud kaitseks Venemaa ballistiliste rakettide vastu.

"On poliitilisi kokkuleppeid, mida ei ole töö tasandil ellu viidud. Samuti on viivitusi teatud tüüpi elutähtsate tarnete osas USA kaitseministeeriumi tasandil," tõdes Zelenski.

Zelenski teatas ka plaanidest suurendada droonivastaste laskeseadeldiste tootmist ja hankeid, mis tema sõnul on osutunud väga tõhusaks Venemaa Shahed-tüüpi ründedroonide vastu.

"Venemaa on alates 16. juulist korraldanud Ukraina energiataristule 2147 rünnakut," ütles peaminister Serhi Koretskõi esmaspäeval avaldatud intervjuus väljaandele BBC News Ukraine, kui viitas 17. oktoobri seisuga kogutud andmetele.

Zelenski pidas veebikohtumise USA kongressi delegatsiooniga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas esmaspäeval veebikohtumise USA senati ja esindajatekoja mõlema partei esindajatest koosneva delegatsiooniga, teatas riigipea pressiteenistus.

Ukraina president andis neile ülevaate Venemaa viimasest jõhkrast droonirünnakust Harkivi oblastis, milles hukkus kuus inimest,  kelle hulgas ema ja tema veidi üle aasta vanune laps.

"Nii vastab Venemaa sanktsioonide leevendamisele ja surve vähendamisele," rõhutas Zelenski.

Samuti andis president delegatsioonile ülevaate olukorrast rindel, kus Ukraina võtab tagasi rohkem territooriumi, kui Venemaa väed suudavad vallutada. Riigipea rääkis samuti Ukraina vägede pealetungioperatsioonidest.

"Olen tänulik Ameerikale ja kõigile meie partneritele toetuse eest. Me mõistame täielikult, et meie edu sõltub partnerite toetusest. Ja ilma Ameerikata oleksid asjad meie jaoks palju keerulisemad," sõnas president.

Zelenski sõnul seisab Ukraina jätkuvalt silmitsi piirangutega Starlinki ja Starshieldi teenuste kiirustes rinde erinevates sektorites.

"Meil pole sellele endiselt seletust. Lihtsalt erinevad kummalised lood, mida me kahjuks kuuleme," tõdes Ukraina riigipea.

Starlinki ja Starshieldi kiiruspiirangud õõnestavad presidendi selgitusel rinde logistikat, Ukraina keskmaa ründevõimet ja riigi võimet kaitsta end Venemaa droonide eest.

"Kõige raskem on alla tulistada reaktiivmootoriga droone. Just seetõttu on meil vaja, et Starlink ja Starshield töötaksid suurematel kiirustel," rõhutas riigipea.

Zelenski ütles, et Venemaa rünnakud on muutunud julmemaks ja salakavalamaks ning et Ukraina ei saanud oma partneritelt mingit hoiatust eelmise öö esimese ballistiliste rakettide rünnakulaine kohta.

"Ma räägin eelkõige Ameerika varajasest hoiatusest raketiohtude kohta. See on lühikese aja jooksul juba kolmas kord, kui meil ei ole sellist hoiatust ballistiliste rakettide kohta. Ja me ei ole saanud oma partneritelt ehk strateegilistelt partneritelt Washingtonist selget selgitust selle kohta, miks see nii toimub," sõnas Zelenski.

Kohtumisel keskenduti ka Ukraina õhutõrje tugevdamisele,  mille hulgas õhutõrjesüsteemide Patriot rakettide tarnimise kiirendamisele Ukraina esmavajaduste algatuse PURL raames.

Ukraina president andis delegatsioonile ülevaate ka oma kontaktidest USA presidendi Donald Trumpi saadikute Steven Witkoffi ja Jared Kushneriga.

Zelenski tänas delegatsiooni eraldi Lindsey Grahami sanktsioonide eelnõu toetamise eest.

"See on äärmiselt tugev eelnõu, mis pidi jõustuma, kuid kahjuks ei ole seda juhtunud. Loodame, et see muutub," tõdes riigipea.

Presidendiameti teatel kinnitasid USA kongressi liikmed Ukrainale oma toetust jõupingutustes Venemaa agressioonisõda lõpetada.

Zelenski sõnul pole Venemaal kavatsust sõda lõpetada ja see valmistab talveks ette uusi rünnakuid. Ukraina riigijuhi sõnul toetas Ukraina USA presidendi Donald Trumpi ettepanekut energiarahu kehtestamiseks, kuid Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energiataristule.

President rõhutas, et just Venemaa juht lükkas tagasi ettepaneku peatada löögid Ukraina energiataristule vastutasuks selle eest, et Ukraina lõpetab rünnakud Venemaa naftatöötlustehastele.

"Pakkusime välja ka teise võimaluse ja ma tahan tänada USA kongressi liikmeid, kes selle idee tõstatasid. Me võiksime 30 päevaks lõpetada Venemaa naftarafineerimistehaste ründamise. Ja vastutasuks ootaksime, et Ameerika aitaks meil neil samadel 30 päeval ehk kõigest 30 päeval oma taevast kaitsta. Eelkõige Patrioti püüdurrakettidega. See oleks õiglane. Olen selles kindel. Kuid kahjuks pole me kuulnud valmisolekut ka selle võimaluse puhul aidata," rääkis Zelenski.

Presidendiamet lisas, et USA ja Ukraina meeskonnad jätkavad tööd kõigi kohtumisel arutatud küsimustega.

Zelenski kohtus Kiievis Lockheed Martini esindusega

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus esmaspäeva Kiievis USA kaitseettevõtte Lockheed Martin esindusega, et arutada ballistiliste rakettide vastaste püüdurrakettide tarnete laiendamist ning hävitajate F-16 teenindamise ja parandamise võimalusi Ukrainas.

"Kohtusin Kiievis Ameerika kaitseettevõtte Lockheed Martin meeskonnaga, mis aitab meil elusid päästa. Selle õhutõrjesüsteemid Patriot ja F-16 lennukid mängivad olulist rolli kaitses Venemaa ballistiliste rakettide ja reaktiivmootoriga droonide vastu. Ja kummagagi pole praegu asjad lihtsad," ütles Zelenski sotsiaalmeediasse tehtud postituses.

Presidendi sõnul arutasid osapooled võimalusi tarnete laiendamiseks ja suurendamiseks. Ettevõte suurendab praegu püüdurrakettide tootmist.

"Loodame võimalusele osa neist osta, et kaitsta rohkem elusid," rõhutas riigipea.

Zelenski lisas, et käib töö selle nimel, et F-16 hävitajaid saaks teenindada ja remontida otse Ukrainas.

Trump teatas valmisolekust kohtuda Putini ja Xiga Hiinas

USA president Donald Trump andis esmaspäeval mõista, et on valmis kohtuma oma Venemaa ja Hiina ametikaaslastega järgmisel kuul Hiinas toimuval tuumarelvastuse piiramise teemalisel tippkohtumisel.

Trump kordas ühtlasi oma kriitikat Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõ aadressil.

"On aeg, et keegi teine peaks Ukraina nimel läbirääkimisi," sõnas USA riigipea.

USA välisminister Marco Rubio kinnitas oma visiidil Usbekistani, et teemat USA, Venemaa ja Hiina juhtide võimaliku kohtumise üle on tõepoolest arutatud.

Saksamaa valitsuse pressiesindaja Stefan Kornelius kommenteeris samuti ettepanekut korraldada Putini, Trumpi ja Xi kohtumine ilma Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskita.

Kornelius ütles, et Saksamaa valitsusel ei ole algatuse kohta sõltumatut teavet ja teab sellest vaid meedia vahendusel. Samas märkis kõneisik, et Ukraina sõja lõpetamiseks on esitatud juba piisavalt diplomaatilisi algatusi ja diplomaatiline lahendus on ilma selle riigi osaluseta võimatu.

"Ma arvan, et Ukrainal ei ole puudu ettepanekutest selle sõja diplomaatiliseks lõpetamiseks. Oleks mõistlik neile ettepanekutele reageerida, sest sõda saab lõpetada ainult diplomaatia teel selle riigi osalusel, keda rünnati," rõhutas Kornelius.

Trump kinnitas esmaspäeval ühtlasi, et ei toeta Ukrainaga toimuvas vastasseisus Venemaad, vaid püüab üksnes saavutada selle konflikti lõpetamist.

"Seda, mida mina toetan, nimetatakse sõja lõpetamiseks," ütles Trump Washingtonis.

USA president vastas ajakirjaniku palvele kommenteerida Zelenski sõnu, kes ütles, et Trump asus Venemaa poolele, kui keeldus viimase vastu kehtestatud sanktsioone karmistamast.

Vastates küsimusele, kuidas sanktsioonidest loobumine viib Ukraina kriisi rahumeelse lahendamiseni, ütles Trump: "Kuidas see on võimalik? Lihtsalt sõdade lõpetamine on minu töö."