Karjamaale loomi vaatama minnes avanes lambakasvatajale Rein Mirkale esmaspäeval kurb vaatepilt – üle 40 huntide murtud lambatalle lebas karjamaal, kõrid läbi hammustatud. Kuigi hundid on talus ka varem kahel korral murdmas käinud, oli nii suur tapatöö kevadel ootamatu.

"Kutsusime välja kohalikud jahimehed. Nemad andsid oma hinnangu, mis on toimunud ja nemad ütlesid, et tõesti, tegemist on hundikarjaga. Kevadel on see ikka harukordne, kui, siis suve teine pool ja sügisel. See on täiesti harukordne ja ootamatu," rääkis Mirka.

Kuigi väiksemaid murdmisi toimub ka kevaditi, siis nii suurt murdmist sel kevadel pole ka keskkonnaameti teada veel olnud.

Hundi arvukus  on  praegu kõrge ja nii puutuvadki nad ka rohkem inimeste ja nende koduloomadega kokku. Antud olukorras keskkonnaameti sõnul küttimismahtude suurendamine ei aitaks ja nii väljastatakse erilubasid kahjustuskolletesse. Nii anti luba ka Tartumaale Vasula piirkonda.

"Eriluba kahe hundi küttimiseks täpselt selles piirkonnas ja lootus on kätte saada just need noored hundid, kes selle murdmise toime panid," ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Jürna.

Keskkonnaamet on sellel kevadel väljastanud eriloa huntide küttimiseks ka Soomaal.

Zooloog Nikolai Laanetu sõnul lahendab eriluba mured probleemsete karjadega, kuid laiemalt huntide arvukuse ja murdmistega mitte. Osas piirkondades on huntide saakloomade arvukus väga madalaks jäänud ja alad sisuliselt tühjaks söödud ning nii on ka huntide elupaikade kvaliteet halvenenud. Laanetu sõnul on mure selles, et suurkiskjate ohjamiskavas ei ole elupaikade kvaliteeti teaduslikult hinnatud. Seda näiteks olukordades, kus osa metsa on muutunud raiesmikuks.

"Praegu ongi tehtud suured vead selles, et ei kütita sellisel määral, mis oleks vastavuses elupaiga mahtuvuse või selle kvaliteediga, toidubaasi ja elupaiga suurusega. ja see ongi kogu filosoofia. Ohjamiskavades on erakordselt põhjalikult toodud välja populatsiooni bioloogia, ökoloogia, geneetika, aga on jäetud välja üks oluline parameeter – elupaikade kvaliteet ja selle suurus. Praegune kaitsekorralduskava tuleks lükata tagasi ja ümber vaadata, sest selliste parameetritega hundi populatsiooni me tegelikult ohjata ei saa," rääkis Laanetu.

Keskkonnaameti sõnul arvestati kava koostades parimate olemasolevate uuringutega. Mida täpsemalt veel arvestada tuleks, on pikem debatt. Praegu on kava vastu võetud kümneks aastaks, kuid kui koostööd huvigruppidega selgub, et kavas on siiski vaja teha muudatusi, on see Türna sõnul võimalik.