"Kallid vennad ja õed, pean sügava kurbusega teatama meie Püha Isa Franciscuse surmast," ütles kardinal Kevin Farrell Vatikani telekanalis. "Täna hommikul kell 7.35 naasis Rooma piiskop Franciscus Isa majja."

Franciscus, kodanikunimega Jorge Mario Bergoglio (88), oli esimene Ladina-Ameerikast pärit paavst ning üldjärjekorras 266. kirikujuht ja Vatikani riigipea.

Franciscus kannatas oma 12-aastase ametiaja jooksul mitmesuguste haiguste käes ning ta oli kõigest päev varem saanud välja haiglast, kus tal raviti kahepoolset kopsupõletikku. Franciscus viidi haiglasse 23. märtsil ning pühapäeval oli tal esimene pikem avalik esinemine.

Paavst andis ülestõusmispühal oma traditsioonilise õnnistuse Peetri kiriku rõdult, olles just enne seda võtnud vastu Roomat külastanud USA asepresidendi JD Vance'i.

Franciscus sõitis ülestõusmispühal veidi pärast keskpäeva Vatikani Püha Peetruse väljakul usklike keskel oma sõidukiga, tervitades rõõmustavaid rahvahulki. Samuti õnnistas ta kohaletulnuid esimest korda pärast jõule.

Francisust iseloomustatakse kui kõige kaitsetumate kaitsjat

Franciscus oli ainus jesuiidist paavst, ainus lõunapoolkeralt pärit paavst, ainus Ameerika maailmajaos sündinud paavst ja esimene mitteeurooplasest paavst pärast 8. sajandil valitsenud süürlast Gregorius III-t.

Tema ametiaega on iseloomustatud rahutuna, mida kujundasid lõhed ja pinged, kui ta püüdis suletud ja avalikkusele vähe läbipaistvat institutsiooni ümber kujundada.

Jorge Mario Bergoglio valiti paavstiks 13. märtsil 2013, üllatades paljusid kirikuvaatlejaid, kes olid pidanud vaeste kaitsjana tuntud Argentina vaimulikku autsaideriks.

Franciscus püüdis tuua suurejoonelisse rolli lihtsust ega võtnud kunagi enda valdusse tema eelkäijate kasutatud ehitud paavstikortereid Apostlikus Palees, öeldes, et eelistab oma psühholoogilise tervise huvides elada kogukonnas.

Paavst Franciscus päris kiriku, mida rünnati laste seksuaalse kuritarvitamise skandaalide tõttu ja mida lõhestavad Vatikani bürokraatia sisetülid, ning ta valiti ametisse selge mandaadiga kord taastada.

Kuid paavstiameti edenedes tabas teda konservatiivide karm kriitika, kes süüdistasid teda hinnatud traditsioonide hävitamises. Samuti tõmbas ta enda pihta uuendusmeelsete pahameele, kes arvasid, et oleks pidanud 2000-aastase kiriku ümberkujundamiseks palju rohkem ära tegema.

Võideldes kiriku sees valitsevate eriarvamustega, sai Franciscusest ülemaailmne superstaar, kes tõi oma paljudel välisreisidel kokku tohutuid rahvahulki, propageerides väsimatult religioonidevahelist dialoogi ja rahu, asudes tõrjutute, näiteks migrantide poolele.

Tänapäeval oli ainukordne see, et suure osa Franciscuse valitsusajast oli Vatikanis kaks paavstiks valitud meest – tema eelkäija paavst Benedictus otsustas jätkata elamist Püha Tooli juures pärast seda, kui tema šokina mõjunud tagasiastumine 2013. aastal oli avanud tee uuele paavstile.

Konservatiivsete vaadetega Benedictus suri 2022. aasta detsembris.

Franciscust toetas ametisse valimisel ligi 80 protsenti kardinalidest, kes valivad ka järgmise paavsti, mis suurendab võimalust, et ka tema järeltulija jätkab uuendusmeelset poliitikat, hoolimata traditsionalistide tugevast vastuseisust.

Franciscus külastas 25. septembril 2018 Eestit ja moodustas 26. septembril 2024 Tallinna piiskopkonna.

Paavst Franciscuse surma tõttu on muutunud ETV saatekava. Esmaspäeva õhtul kell 20 läheb eetrisse saade, mis räägib paavsti visiidist Eestisse 25. septembril 2018. aastal. Paavst kohtus siin olles riigijuhtide, kiriku halastustöö abisaajate ja noortega. Lisaks toimus Vabaduse väljakul missa. Püha Isa visiiti jälgis ja kokkuvõtte tegi sellest ajakirjanik Johannes Tralla.