Mõned kuud tagasi kogunes Teheranis Kaspia mere äärsete riikide majandusfoorum, et arutada regiooni transpordikoridoride arendamist. Meenutame, et Kaspia mere riike on viis: Venemaa, Azerbaidžaan, Kasahstan, Iraan ja Turkmenistan.

Vahetult Kaspia merd puudutavate projektide puhul on aga tõusetunud üks probleem. Meri nimelt väheneb, selle veetase langeb järjepidevalt ja laevaliikluses tekib häireid. Ühelt poolt saab laevadele vähem kaupa laadida, et süvis väiksem oleks. Teisalt kipuvad sadamad hakkama laevatatavast sügavusest kaugemale jääma.

Kolm aastat tagasi nimetas Kasahstani president Kasõm-Žomart Tokajev olukorda nii tõsiseks, et tekkis vajadus asutada eraldi uurimisasutus Kaspia mere olukorra jälgimiseks ja probleemidele lahenduse otsimiseks.

Mere pindala on umbes 371 000 ruutkilomeetrit ja see ulatub Kasahstanist põhjas 1200 kilomeetrit lõunasse, Iraani rannikuni. Pindalalt võib merd võrrelda näiteks Jaapani suurusega. Veepind Kaspia meres on kord langenud, kord tõusnud ka varem, kuid sel sajandil on registreeritud ainult langust. Pessimistlikumad arvajad kipuvad ennustama Kaspiale juba Araali mere saatust ehk pea täielikku ärakuivamist. Sellest võib asi veel kaugel olla, kuid märgid on murettekitavad.

Näited mujalt on samuti masendavad. Üks selline on lisaks Araali merele kunagine maailma suurim mageveekogu Tšaadi järv. Vahemikus 1963 kuni 1990 vähenes vee hulk selles 90 protsenti. USA-s Utah osariigis kaotas aga Suur Soolajärv 70 protsenti oma veemassist. Satelliidipildid näitavad, et pool maailma suurtest järvedest on aastast 1990 kuni praeguseni kuivanud või järsult vähenenud. Põhjustena märgitakse kliimamuutusi ja inimtegevust. Mulluse uuringu kohaselt kaotavad maailma suurjärved aastas umbes 22 gigatonni vett.

Kaspia mere juurde tagasi tulles peab samuti ära märkima kliima ja inimtegevuse koosmõju. Kui üldiselt mõjub kliima soojenemine maailma meredele veepinda tõstvalt, siis kinniste veekogudega on teine lugu, eriti kui inimene nende kuivamisele kaasa aitab.

Kaspia meri saab vett ainult jõgedest, millest suurim on Volga, tagades 80 protsenti lisanduvast veekogusest. Kui kolm aastat tagasi tõi jõgi merre umbes 212 kuupkilomeetrit vett, siis tunamullu juba viis kuupkilomeetrit vähem. Venemaal on Volga basseini rajatud massiliselt tööstusettevõtteid ja ehitatud ka 11 tammi.

Ühelt poolt võtavad tehased jõest vett ja teisalt saastavad neid. Kaspia meri ongi seetõttu enim vett kaotanud ja saastunud just põhjapoolses, Kasahstanile kuuluvas osas. Vene poolel piiri olla olukord pisut parem, kuid Venemaa võimud olid siiski sunnitud hakkama Dagestani uut sadamat ehitama, kuna senised kippusid veest juba eemale jääma.

Mere Kasahstani sektoris on vesi taandunud aastatel 2001–2022 rohkem kui 37 kilomeetrit senisest rannajoonest. Merepind on langenud kahe meetri võrra. Sajandi lõpuks ennustatakse veepinda langevat veel 9–18 meetrit, mis vähendaks mere pindala veerandi võrra ja vesi eemalduks rannaäärsetest küladest ja linnadest 89 kilomeetri kaugusele.

Pole vist raske ette kujutada, mida see tähendaks laevaliiklusele Kaspial. See liiklus kulgeb põhja-lõuna suunal ja ida-lääne suunal. Viimane on olulise tähtsusega ka Hiina ja Euroopa jaoks, kuna kujutab osa niinimetatud keskmisest koridorist Hiina kaupade toimetamisel raudteed mööda Aktau sadamani, sealt laevaga Bakuuse ja edasi Gruusia ja Türgi kaudu Euroopasse. Maailmapanga hinnangul peaks aastaks 2030 keskmist koridori mööda kulgema 11 miljonit tonni kaupu.

Kui sadamad ja rannakülad veest eemale jäävad, siis lahkuvad sealt ka inimesed. Ennustuste kohaselt võib praeguste trendide jätkumisel olla umbes viis miljonit inimest sunnitud sajandi keskpaigaks senistest elupaikadest lahkuma. Seda ka põhjusel, et veepuuduse tõttu satuvad ohtu Kasahstani, Turkmenistani, Aserbaidžaani ja Iraani vee magestamisprojektid.

Suur osa joogiveest saadakse mereäärsetes piirkondades just merevee magestamise abil. Kui kaks aastat tagasi jäätus magestamisseadmete ja mere vaheline kanal, jäid Aktau linna elanikud kümneks päevaks ilma veeta ja välja kuulutati erakorraline olukord.

Ka kliimamuutusteta oleks mere olukord raske, kuna inimtegevus reostab seda väsimatult. Kaspia meres toodetakse gaasi ja naftat ja selline tegevus võib olla vägagi reostav. Nagu ka laevaliiklus, Volga jõe ääres olevatest tööstusettevõtetest rääkimata.

Ainuüksi Kasahstani sektoris jõudvat nafta tootmisel merre igal aastal umbes 8000 tonni naftat. Kaspia meri on aga tuntud ka oma unikaalse ökosüsteemi poolest. Seal elab ligi 850 looma-, linnu- ja kalaliiki ning umbes 500 taimeliiki.

Kaspia merest pärineb ka luksuslik must kalamari ehk kaaviar. Tuntuim selle allikas on ehk suurim tuuraline, beluuga, mis võis omal ajal seitsme meetri pikkuseks kasvada. Praegusel ajal selliseid hiiglasi enam ei kohata. Ülekalastamine ja merereostus on tuuralistele katastroofiliselt mõjunud, nagu kogu mere ökosüsteemile.

Rannikuriigid on püüdnud olusid pisut parandada, kuid sellele on ka poliitilisi takistusi. Kuna Kasahstan kannatab madala veetaseme tõttu enim, on ta püüdnud Venemaad ühistegevusele kutsuda, kasvõi Volga veevarude suurendamise kaudu ja veejagamise süsteemi loomise abil, kuid Venemaa ei näita erilist soovi midagi ette võtta. Moskva huvid on praegu rohkem seotud Ukraina sõjaga ja Kaspia mere probleemide lahendamisel osalemist püütakse kasutada survevahendina kasahhidele, et nood agressioonisõda Ukrainas toetaksid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi Kaspia kaardilt kadumine on vähetõenäoline, on selle kängumine juba praegu silmaga nähtav ja protsesside pöördumist hetke seisuga ei ole näha.

Viited lugemishuvilistele

• More Than Half of the Largest Bodies of Water in the World Are Drying Up | Discover Magazine
• 'A catastrophe': Why world's largest inland water body could disappear and what it says about climate change - CNA
• The Caspian Sea is under threat of desertification. What are the causes and consequences? - CACIP Central Asia Climate Information Portal
• How drying up of the Caspian Sea will impact economies and geopolitics
• Farewell to the Caspian Sea
• Аральский синдром. Чем опасно обмеление Каспийского моря | Carnegie Endowment for International Peace
• The Caspian Sea is shrinking – but why? - Geographical