Opositsiooniliider Ali Karimli süüdistab Aserbaidžaani president Ilham Alijevit Cop29 kliimakonverentsi kasutamiseks oma valitsuse inimõiguste rikkumistelt ja regressiivselt kliimapoliitikalt tähelepanu juhtimiseks.

Venemaa ja Iraani vahel asuvat nafta- ja maagaasirikast Aserbaidžaani on Alijevi perekond valitsenud juba üle 30 aasta. Riigi pealinn Bakuu valiti sel aastal Cop29 kliimakonverentsi võõrustajaks pärast seda, kui Moskva kasutas vetoõigust, et takistada Euroopa Liidu riikidel üritust korraldamast.

Inimõigusaktivistide sõnul on Aserbaidžaani vanglates üle 300 poliitvangi. Ka Cop29-le eelnenud kuudel peeti kinni kümneid teisitimõtlejaid, ajakirjanikke ja ametiühingutegelasi. USA välisministeerium teatas, et eelmisel aastal oli "usaldusväärseid teateid", et Aserbaidžaani valitsus osales kohtuvälistes tapmistes ja piinamises.

"Aserbaidžaani valitsus pole kunagi keskkonnaprobleeme ega kliimamuutusi tõsiselt võtnud. Aastaid on nad hävitanud Aserbaidžaani metsi ja reostanud Kaspia merd. Nad ei ole isegi [kogu] Aserbaidžaanile joogivett varustanud," ütles Aserbaidžaani Rahvarinde Partei juht Ali Karimli ajalehele The Times.

"Cop29 on Alijevile väga kasulik. Režiim tahab oma mainet pesta ning poliitilised arreteerimised ning vohava korruptsiooni tagaplaanile viia. Sellised olulised rahvusvahelised sündmused peaksid toimuma demokraatlikes riikides: autoritaarsetel režiimidel ei tohiks lubada neid enda legitimeerimiseks kasutada," sõnas Karimli

Suurbritannia peaminister Keir Starmer kõneles teisipäeval Bakuus ja lubas järgmisel kümnendil vähendada Suurbritannia heitkoguseid enam kui 80 protsenti. Enamik lääne liidreid ei võta aga üritusest osa. Nii USA president Joe Biden, Prantsusmaa president Emmanuel Macron kui ka Saksamaa kantsler Olaf Scholz jätsid üritusele minemata.

Suurbritannia naftafirma BP aastakümnete pikkune suhe Aserbaidžaaniga tähendab, et Ühendkuningriik on riigi suurim välisinvestor, mille koguinvesteeringud ulatuvad Bakuu andmetel üle 28 miljardi naela. Karimli ja teised valitsuse kriitikud ütlesid, et loodavad, et Starmer kasutab Suurbritannia mõju Aserbaidžaanis režiimi survestamiseks inimõiguste küsimustes.

59-aastane Karimli töötas lühikest aega riigisekretärina, enne kui Alijevi isa Heidar Alijev 1993. aastal pärast riigipööret võimule tuli. Kümneid Karimli partei liikmeid on vahistatud väidetavalt väljamõeldud süüdistuste alusel. Karimlil endal on alates 2006. aastast keelatud Aserbaidžaanist lahkuda – Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul on see piirang ebaseaduslik.

Karimlit ähvardab vanglakaristus süüdistatuna endise opositsiooniliitlase laimamises. Kohtuprotsess on edasi lükatud 2. detsembrini ehk see toimub vahetult pärast Cop29 lõppu. Karimli sõnul oli selle sammu eesmärk tagada, et tema juhtum ei varjutaks kliimakõnelusi.

Aserbaidžaani peamised ekspordiartiklid on nafta ja maagaas, millega riik teenib kümneid miljardeid dollareid tulu. Teisipäeval ütles Alijev Cop29 delegaatidele, et tema riigi energiavarud on "jumala kingitus. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal hakkas Euroopa Liit Venemaa asemel Aserbaidžaanist gaasi tarnima. Aserbaidžaan kavatseb järgmisel kümnendil gaasitootmist suurendada enam kui kolmandiku võrra.

Aprillis arreteeris riigi politsei inimõiguste- ja kliimaaktivisti Anar Mammadli, keda süüdistatakse valuuta salakaubaveos. ÜRO ametnik nimetas Mammadli vahistamist kättemaksuks tema keskkonnaaktivismi eest. Teda ähvardab kuni kaheksa-aastane vanglakaristus. Samas eitab Aserbaidžaani valitsus, et riigis on poliitvangid.

Möödunud aastal kasutas märulipolitsei pisargaasi ja kummikuule, et ajada laiali protestid Suurbritannia ettevõtte Anglo Asian Mining kaevandusest tulenevate mürgiste jäätmete vastu. Meeleavaldusi kajastada püüdnud ajakirjanikud arreteeriti ja piirkond on endiselt politsei poolt suletud. Vahetult enne kliimakonverentsi Cop29 algust avaldas USA valitsuse rahastatud veebisait RFE/RL video lastest, kes mängisid Bakuu lähedal naftast reostatud maal.

Viimastel aastatel Venemaale lähemale nihkunud Aserbaidžaani on inimõigusorganisatsioonid süüdistanud ulatusliku etnilise puhastuse läbiviimises pärast eelmisel aastal rahvusvaheliselt tunnustatud Aserbaidžaani territooriumil asuva Armeenia enklaavi Mägi-Karabahhi tagasivallutamist.

Režiim on ka karmilt ette võtnud need Aserbaidžaani akadeemikud, kelle töö on valitsuse suhtes kriitiline. Nende hulgas on ka majandusteadlane Gubad Ibadoghlu, kes on Londoni majanduskooli külalisteadlane.

Suurbritannias elav Ibadoghlu arreteeriti 2023. aastal visiidil Aserbaidžaani. Teda ähvardab kuni 17-aastane vanglakaristus raha võltsimise ja äärmuslussüüdistuste alusel, mis tema toetajate sõnul on kättemaks tema kirjutiste eest korruptsiooni ja keskkonnaprobleemide teemal. Ta veetis üheksa kuud eelvangistuses, enne kui määrati koduaresti.