Euroopa Liit ja Aserbaidžaan sõlmisid 2022. aastal kokkuleppe gaasitarneid kahekordistada. Aserbaidžaan on aga selgelt öelnud, et sellises mastaabis tarnete suurendamine on võimalik ainult konkreetsete EL-i garantiidega.

President Alijev ütles 4. aprillil, et 3500 kilomeetri pikkune lõuna gaasikoridor, mida mööda liigub maagaas Aserbaidžaanist Kagu-Euroopa riikidesse, ja ka teised gaasi eksportimiseks kasutatavad torujuhtmed töötavad juba täisvõimsusel ning et nende laiendamiseks oleks vaja rahalisi vahendeid, kuid "rahvusvahelised finantsinstitutsioonid otsustasid peatada fossiilkütustega seotud projektide rahastamise".

Alijev kohtus Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Dan Jørgenseniga lõuna gaasikoridori nõuandekomisjoni koosolekul 4. aprillil. Mõlemad rõhutasid EL-i mitmekesistamiskavadesse kuuluva gaasitransiiditee strateegilist tähtsust ning kinnitasid oma ambitsioone kahekordistada mahtu 2027. aastaks 20 miljardi kuupmeetrini aastas – eesmärk, mis seati esmakordselt 2022. aastal.

9. aprillil riigi pealinnas Bakuus peetud rahvusvahelisel foorumil märkis president, et bloki nõudmiste ja selle tulevikuplaanide vahel on vastuolu. "EL ütleb, et 2050. aastal on nad süsinikuneutraalsed ja samal ajal paluvad nad mul raha investeerida ja rohkem gaasi toota," ütles Alijev. "Aga kuhu see gaas läheb, kui nad seda meilt enam ei taha?"

"Miks ma peaksin teie turgu oma põhituruna vaatama?" küsis ta EL-ilt. Samas tunnistas ta siiski, et EL on atraktiivne sihtkoht nii oma seadusandluse, reeglite, protseduuride kui ka omavahelise seotuse tõttu.

Alijev hoiatas, et Bakuu võib pöörduda mujale. "Me ei peaks vaatama ainult läände, me võime vaadata itta, lõunasse. See on oluline Euroopa energiajulgeoleku jaoks," ütles ta.

2024. aastal importis EL Aserbaidžaanist umbes 13 miljardit kuupmeetrit maagaasi ja seda kõike torujuhtme kaudu.

Võrdluseks – EL-i import Venemaalt oli samal perioodil ligikaudu 11 miljardit kuupmeetrit, mis on tunduvalt väiksem võrreldes 2022. aasta eelse tasemega, kuigi see on siiski märkimisväärne, arvestades poliitilisi lubadusi energiasõltuvuse kaotamiseks. Sellest mahust moodustasid tarned torujuhtme kaudu umbes viis miljardit kuupmeetrit.

Vaatamata sellele, et USA ei tarninud torujuhtmega gaasi, moodustasid USA tarned 45 protsenti kogu EL-i veeldatud maagaasi (LNG) impordist.

Energiaturu volatiilsus, mis on osaliselt tingitud Atlandi-ülestest kaubanduspingetest, on analüütikute sõnul juba kaasa toonud gaasihinna riskikompensatsiooni. USA president Donald Trump on nõudnud, et EL ostaks rohkem veeldatud maagaasi.

Blokk suhtub aga ettevaatlikult sellesse, kui palju rohkem suudab ta USA-st importida.

ICIS-i energeetikaekspert Aura Sabadus ütles, et antud arutelu Aserbaidžaaniga sai alguse juba 2022. aastal, kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen läks Bakuusse, et taotleda Euroopasse täiendavate gaasikoguste saatmist.

"Sellest saadik ütleb Aserbaidžaan pidevalt, et ta vajab EL-ilt rohkem kohustuste võtmist, kuid blokk ei saa [neid võtta], sest nad tahavad tulevikus puhast majandust ilma fossiilkütusteta," lisas Sabadus.

"Pikaajalised lepingud Euroopa riikidega on kehtinud juba enne sõda. Bakuu on pikaajaliste lepingute alusel Euroopat gaasiga varustanud vähemalt viis aastat," ütles Sabadus. "Praegu on teistmoodi see, et nad [Aserbaidžaan] näitavad EL-ile, et nad võivad mujale müüa. Türgil on suur potentsiaal osta rohkem Aserbaidžaani gaasi... neil on ka väga head diplomaatilised suhted."

Samas tõdes Sabadus, et tegemist võib olla Aserbaidžaani läbirääkimiste strateegia EL-i tegutsema panna.

Bakuus toimunud konverentsil esinedes kutsus Aserbaidžaani energiaminister Parviz Shahbazov 27-liikmelist blokki üles "ümber hindama" oma rahalisi piiranguid piiriülesele gaasitaristule, hoiatades, et praegused piirangud takistavad investeeringuid Lõuna gaasikoridori laiendamisse.

"Ei tohiks olla sellist vastuolu poliitilise toetusega Aserbaidžaanist gaasitarnete suurendamise ja taristuprojektide rahastamiste vahel," ütles Shahbazov.