Valitsus teatas, et riigi kaitsekulude rahastamiseks on vaja stabiilset tulu ning seega kaotab esialgu ajutiselt kuni 2028. aasta lõpuni kavandatud julgeolekumaksu ning muudab sellega seoses ajutiselt kehtestatud maksumäära tõusu tähtajatuks.  

Muudatusega kaovad ka tulevast aastast plaanitud julgeolekumaksu osadena kehtestatud ettevõtte kasumimaks ja füüsiliste isikute kaheprotsendiline tulumaksukohustus alates esimesest eurost.

Praegu kehtiv 22-protsendine käibemaksumäär tõuseb 24 protsendini tänavu 1. juulist.

Tulumaksumäär tõusis 20 protsendilt 22 protsendini selle aasta alguses ning jõuab 24 protsendile 2026. aastast. Kahe protsendipunkti võrra kasvab ka ettevõtluskonto maksumäär ja on järgmisest aastast 22 protsenti ning teise sambaga liitunul sõltuvalt kogumisvalikust kas 24, 26 või 28 protsenti.

"Muudatused vähendavad nii üksikisiku kui ettevõtete maksukoormust ning taastavad maksusüsteemi loogika. Paraku on selle osa ka maksu tähtajalisusest loobumine, sest geopoliitilised arengud ei jäta enam tõenäoliseks võimalust, et kaitsekulude puhul töötaks ajutine lahendus," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Ettevõtete tulumaksu muudatusega tuuakse tagasi eelnev lahendus, kus ettevõtted maksavad tulumaksu üksnes jaotatud kasumilt, mitte jooksvalt kasumilt. Äriühingute kasumit plaanis riik hakata kahe protsendiga maksustama alates 2026. aastast.

Julgeolekumaksu rakendamine eeldas rahandusministeeriumi teatel maksu- ja tolliameti arendusi mitmetes teenustes ning IT-arenduste kulud oleks MTA-s olnud hinnanguliselt 950 000 eurot 2025. aastal, 735 000 eurot 2026. aastal ja 525 000 eurot 2027. aastal, mis nüüd ära langevad.