Oluline Ukrainas käivas sõjas pühapäeval, 11. mail kell 21.30:

- Zelenski kutsus Venemaad enne läbirääkimisi relvarahu kehtestama;

- Putin pakkus otsekõnelusi Ukrainaga;

- Ušakov: läbirääkimistel tuleb arvestada 2022. aastal katkenud kõneluste tulemusi ja olukorda rindel;

- Trump tervitas Putini pakkumist;

- Macron: relvarahu tuleks kohe kehtestada;

- Kiievi linnapea teatas õhurünnakust;

- Saksamaa lõpetab Ukrainale antava relvaabi kohta info edastamise;

- Macron tunnistas arutelusid vägede saatmiseks Ukrainasse;

- Allikas: Türgi on valmis asuma Ukrainas relvarahust kinnipidamist jälgima;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit.

Zelenski: ootan Putinit neljapäeval Türgis

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus pühapäeval Venemaad üles nõustuma Kiievi liitlaste pakutud 30-päevase relvarahuga.

Zelenskõi lisas, et ootab Venemaa presidenti Vladimir Putinit Türki rahuläbirääkimistele.

"Me ootame täielikku ja kestvat relvarahu alates esmaspäevast, et luua vajalik alus diplomaatiale," ütles Zelenskõi sotsiaalmeedias.

Zelenski kommentaarid tulid pärast seda, kui Donald Trump avaldas talle survet, et ta nõustuks viivitamata Putini pakkumisega pidada sel nädalal läbirääkimisi Venemaaga. Zelenski tõstis panuseid, soovides isiklikult kohtuda.

"Ootan Putinit neljapäeval Türgis. Isiklikult. Loodan, et seekord venelased vabandusi ei otsi."

Kahe riigi juhid pole alates täiemahulise sõja algusest suhelnud.

Trump sotsiaalmeedias: Ukraina peaks Putiniga läbirääkima minema

Trump laiendas pühapäeva keskpäeval oma esialgset hinnangut Putini ettepanekule dramaatilise postitusega oma sotsiaalmeediakanalil Truth Social. Tema sõnul peaks Ukraina kindlasti Venemaaga läbirääkima minema.

"Venemaa president Putin ei taha sõlmida Ukrainaga relvarahu, vaid soovib neljapäeval kohtuda Türgis, et pidada läbirääkimisi VERESAUNA võimaliku lõpetamise üle. Ukraina peaks sellega KOHE nõustuma. Vähemalt saavad nad kindlaks teha, kas tehing on võimalik või mitte, ja kui see pole võimalik, teavad Euroopa juhid ja USA, mis seis on, ja saavad vastavalt tegutseda!" kirjutas president.

"Hakkan kahtlema, kas Ukraina teeb lepingu Putiniga, kes on liiga hõivatud Teise maailmasõja võidu tähistamisega, mida poleks saanud (mitte kuidagi!) võita ilma Ameerika Ühendriikideta. KOHTUMINE KOHE!!!" lisas Trump.

Kellogg: kõigepealt tingimusteta relvarahu, seejärel läbirääkimised

"Rahuläbirääkimistele saab üle minna alles pärast relvarahu," rõhutas USA presidendi eriesindaja Ukraina küsimustes Keith Kellogg pühapäeval Uus-Meremaal.

"Isegi Uus-Meremaa peaminister mõistab seda. Nii nagu president Donald Trump on korduvalt öelnud: lõpetage tapmine," kirjutas ta sotsiaalmeediaplatvormil X.

"Kõigepealt tingimusteta 30-päevane relvarahu, ja selle ajal - üleminek kõikehõlmavatele rahuläbirääkimistele. Aga mitte vastupidi," rõhutas Kellogg.

Vene režiimi juht Vladimir Putin pakkus vastuseks Ukrainat toetava koalitsiooni liidrite üleskutsele kehtestada 30-päevane relvarahu Venemaa-Ukraina otsekõnelusi 15. mail, lähtudes väidetavatest kokkulepetest, mis saavutati 2022. aasta aprillis Istanbulis.

Zelenski kutsus Venemaad enne läbirääkimisi relvarahu kehtestama

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus pühapäeval Venemaad üles kinnitama tingimusteta relvarahu alates esmaspäevast, 12. maist, öeldes, et Ukraina on seejärel valmis kohtuma otsekõnelusteks Venemaaga. Vene režiimijuht Vladimir Putin tegi pühapäeval ettepaneku pidada 15. mail Istanbulis Ukrainaga otsekõnelusi, mille eesmärk peaks tema sõnul olema püsiva rahu saavutamine. 

"See on positiivne märk, et venelased on lõpuks hakanud kaaluma sõja lõpetamist. Ja kõige esimene samm iga sõja tõeliseks lõpetamiseks on relvarahu," kirjutas Zelensk´i sotsiaalmeediakanalis X.

"Pole mõtet jätkata tapmist isegi ühe päeva jooksul. Me eeldame, et Venemaa kinnitab relvarahu – täieliku, püsiva ja usaldusväärse – alates homsest, 12. maist, ja Ukraina on kohtumiseks valmis," lisas Ukraina liider.

It is a positive sign that the Russians have finally begun to consider ending the war. The entire world has been waiting for this for a very long time. And the very first step in truly ending any war is a ceasefire.

There is no point in continuing the killing even for a single…

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) May 11, 2025

Laupäeval sai Zelenski Euroopa suurriikide ja USA presidendi Donald Trumpi toetuse tingimusteta 30-päevasele relvarahule alates esmaspäevast.

Ka Zelenski staabiülem Andri Jermak ütles, et kõigepealt peab olema relvarahu ja alles siis kõik muu.

Ta ütles sotsiaalmeediakanali Telegram tehtud postituses, et Venemaa ei tohiks varjata oma soovi sõda jätkata, varjates seda sõnadega mängimisega.

Seda tunnet jagasid ka teised Ukraina ametnikud. Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu ametnik Andri Kovalenko kirjutas Telegramis: "Täieliku relvarahuga nõustudes peab Venemaa nõustuma millegagi, mida ta siiani on pidevalt püüdnud vältida."

Putin pakkus otsekõnelusi Ukrainaga

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin tegi pühapäeval ettepaneku pidada 15. mail Istanbulis Ukrainaga otsekõnelusi, mille eesmärk peaks tema sõnul olema püsiva rahu saavutamine, aga ka sõja algpõhjuste kõrvaldamine.

"Teeme ettepaneku, et Kiievi võimud jätkaksid läbirääkimisi, mille nad (Ukraina – toim.) 2022. aasta lõpus katkestasid. Taaskäivitage otsesed läbirääkimised ja, ma rõhutan, ilma igasuguste eeltingimusteta. Teeme ettepaneku alustada viivitamata järgmisel neljapäeval, 15. mail Istanbulis. Seal, kus neid varem peeti ja kus need katkestati," ütles Putin ajakirjanikele pühapäeva esimestel tundidel.

Vene liider rääkis Kremlis ajakirjanikega vaid mõni tund pärast seda, kui Ukraina toetajad ähvardasid Venemaad uute sanktsioonidega, kui riik ei nõustu esmaspäeval algava 30-päevase relvarahu lepinguga. Relvarahu ettepanekut toetas samuti USA president Donald Trump, märkis Soome rahvusringhääling Yle.

Putin ei kommenteerinud otsesõnu Ukraina ja Euroopa riikide nõudmist relvarahu juba esmaspäeval kehtestada.

Ta märkis, et Türgi võimud on korduvalt pakkunud sarnaseid läbirääkimisi oma territooriumil. Putin ütles ka, et räägib pühapäeval Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga et too aitaks kaasa läbirääkimistele, mis tema sõnul võivad viia relvarahuni.

"Meie ettepanekud, nagu öeldakse, on laual. Otsus langetatakse nüüd Ukraina võimude ja nende kuraatorite poolt, kes ilmselt isiklikest poliitilistest ambitsioonidest, mitte oma rahva huvidest juhindudes, tahavad jätkata sõda Venemaaga Ukraina natsionalistide käte läbi," ütles Venemaa juht.

"Venemaa on valmis läbirääkimisteks ilma igasuguste eeltingimusteta. Praegu käib sõjaline tegevus, käib sõda, aga meie teeme ettepaneku jätkata läbirääkimisi, mida ei ​​katkestanud meie. Mis selles halba on? Need, kes tõesti tahavad rahu, ei saa seda muud teha kui toetada," lisas Putin.

Ajaleht The Guardian kirjutas, et ajakirjanikud pidid Putini pressikonverentsi Kremlis ootama kuni seitse tundi. Pärast avalduse andmist lahkus Putin ürituselt ühelegi küsimusele vastamata.  

Prantsuse president Emmanuel Macron, Briti peaminister Keir Starmer, Saksa kantsler Friedrich Merz ja Poola peaminister Donald Tusk käisid laupäeval Kiievis ja tegid seal peetud kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga teatavaks, et kutsuvad Venemaad üles nõustuma 30-päevase tingimusteta relvarahuga alates esmaspäevast, ähvardades vastasel juhul Venemaad uute täiendavate sanktsioonidega.

Joint Statement by the Leaders of France, Germany, Poland, the United Kingdom, and Ukraine Following the Meeting in Kyiv.

On Saturday, May 10, 2025, the leaders of France, Germany, Poland, the United Kingdom and Ukraine met in Kyiv.

They agreed that starting Monday, May 12,… pic.twitter.com/afDURGGIxG

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) May 10, 2025

Ušakov: läbirääkimistel tuleb arvestada 2022. aastal katkenud kõneluste tulemusi ja olukorda rindel

Venemaa poolt pakutud kõnelustel Ukraina sõja üle tuleb arvesse võtta 2022. aastal katkenud kõneluste tulemusi ja olukorda Ukrainas kohapeal, ütles Kremli nõunik Juri Ušakov.

"Seda arvesse võttes ja loomulikult ka reaalset olukorda arvesse võttes," ütles Ušakov pühapäeval Vene riigitelevisioonis Pervõi Kanal sellekohasele küsimusele vastates.

Kui temalt päriti, kes esindab Venemaad läbirääkimistel, ütles ta: "President annab käsu ja siis meie teeme teatavaks."

Vene režiimi juht Vladimir Putin teatas pühapäeva esimestel tundidel, et teeb ettepaneku jätkata Ukrainaga 2022. aastal katkestatud otseläbirääkimisi ilma eeltingimusteta 15. mail Istanbulis. Putin märkis ka, et Venemaa on valmis tõsiseks läbirääkimiseks Kiieviga pikaajalise rahu saavutamiseks.

Trump tervitas Putini pakkumist

USA president Donald Trump tervitas oma esimeses reaktsioonis Putini kõnelustepakkumist.

"Potentsiaalselt suurepärane päev Venemaale ja Ukrainale!" kirjutas Trump sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social. "Mõelge sadadele tuhandetele eludele, mis päästetakse, kui see üha jätkunud verevalamine ükskord lõppeb."

Macron: relvarahu tuleks kohe kehtestada

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles pühapäeval, et Putini pakutud kõnelused on küll esimene samm, aga mitte piisav, lisades, et tingimusteta relvarahu ei vaja eelnevalt läbirääkimisi.

Esitasime Kiievis ja koos president Trumpiga selge ettepaneku: tingimusteta 30-päevane relvarahu alates esmaspäevast," kirjutas Macron sotsiaalmeedias. "President Zelenski võttis kohustuse ilma mingeid tingimusi seadmata. Nüüd ootame Venemaalt sama selget vastust," jätkas Prantsuse president.

In Kyiv and alongside President Trump, we made a clear proposal: an unconditional 30-day ceasefire starting on Monday.

President Zelensky committed without setting any condition. We now expect an equally clear response from Russia.

There can be no negotiations while…

— Emmanuel Macron (@EmmanuelMacron) May 11, 2025

"Läbirääkimisi ei saa pidada, kui relvad räägivad. Dialoogi ei saa pidada, kui samal ajal pommitatakse tsiviilelanikke. Relvarahu on vaja kohe, et läbirääkimised saaksid alata. Rahu nimel," rõhutas Macron.

Kiievi linnapea teatas õhurünnakust

Kiievi linnapea teatas pühapäeva varahommikul Vene relvajõudude järjekordsest õhurünnakust Ukraina pealinnale.

Ukraina õhutõrjeüksused üritasid tõrjuda Venemaa õhurünnakut Kiievi vastu, ütles linnapea pärast seda, kui Ukraina õhuvägi oli andnud õhuhäire.

Droonirünnak toimus mõni tund pärast seda, kui Venemaa režiimi juht Vladimir Putin tegi ettepaneku pidada 15. mail Istanbulis Ukrainaga otseläbirääkimisi, mille eesmärk peaks tema sõnul olema püsiva rahu saavutamine.

Reutersi pealtnägijad kuulsid Kiievis plahvatuste häält, mis kõlas nagu tegutseks õhutõrje.

Saksamaa lõpetab Ukrainale antava relvaabi kohta info edastamise

Saksamaa valitsus lõpetab Ukrainale antava sõjalise abi üksikasjade avaldamise, ütles kantsler Friedrich Merz.

"Minu juhtimise ajal kaob avalikkuse silme alt arutelu relvade tarnimise, nende kaliibri, relvasüsteemide ja muu sellise üle," rääkis Merz laupäeval Kiievis meediakanalile RTL/NTV.

Pädevad allikad olid varem Reutersile öelnud, et Berliin peab vajalikuks vähendada avalikku infot relvasüsteemide saatmise kohta Ukrainasse, et saavutada strateegiline mitmetähenduslikkus ja takistada Venemaal strateegiliste eeliste saamist.

Pärast Venemaa täismõõdulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris teatas Saksamaa valitsus alguses üsna juhuslikult Kiievile antud sõjalisest abist. Parlamendiliikmete ja meedia surve all hakkas Olaf Scholzi valitsus aga hiljem avaldama tarnitud relvasüsteemide ja kaupade detailsemat loetelu.

Teisipäeval ametisse astunud Merz ütles, et Saksamaa pühendumus toetada Ukraina võitlust Venemaa sissetungi vastu ei muutu.

"Saksamaa jätkab oma rahalise toetuse laiendamist. Ma loodan teile (...), et te teete seda sama koos meiega," sõnas Merz, pöördudes Kiievi kohtumisel osalenud teiste Euroopa juhtide poole.

Macron tunnistas arutelusid vägede saatmiseks Ukrainasse

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et Pariis on pidanud Ühendkuningriigiga arutelusid vägede võimaliku saatmise üle Ukrainasse

Prantsusmaa arutab oma partneritega, kuidas potentsiaalselt toetada Ukrainat vägedega tema võitluses Venemaaga, ütles Macron laupäeval ajalehele Le Parisien, täpsustamata siiski, mida selline kohalolek võib hõlmata.

"Töötame partnerriikide kohaloleku ja strateegilise jalajälje kallal. Briti, Prantsuse ja Ukraina staabiülema vahel on peetud mitmeid mõttevahetusi. Nad koordineerivad seda tööd kõigi oma partneritega ning kõik see on saanud selgemaks ja tehtud on edusamme," ütles Macron artiklis. "Peamine on see, et Ukrainas oleks väed," lisas ta.

Suuremad Euroopa riigid, sealhulgas Prantsusmaa, andsid laupäeval oma toetuse USA ja Ukraina vahel kooskõlastatud tingimusteta 30-päevase relvarahu kehtestamiseks.

Allikas: Türgi on valmis asuma Ukrainas relvarahust kinnipidamist jälgima

Türgi välisminister ütles laupäeval Kiievis käinud nn tahtekoalitsiooni riikide liidritele, et Ankara on valmis võtma omale kohustuse jälgida võimalikku relvarahu Ukrainas, ütles Türgi välisministeeriumi allikas.

Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola juhid leppisid laupäeval Kiievis koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga kokku valmisolekus kehtestada juba esmaspäeval tingimusteta 30-päevane relvarahu, mida on toetanud ka USA president Donald Trump, ähvardades Venemaad uute sanktsioonidega, kui Moskva sellega ei nõustu.

Türgi välisminister Hakan Fidan pidas tahteriikide koalitsiooni liidritega telefonikõne, milles rõhutas Türgi pühendumust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele, ütles Türgi välisministeeriumi anonüümsust palunud allikas.

Fidan väljendas Ankara toetust tingimusteta relvarahu püüdlustele ja lisas, et Türgi on valmis võtma kohustuse jälgida Ukrainas relvarahu, kui see saavutatakse, ütles ka allikas.

NATO liige Türgi on hoidnud sõbralikke suhteid nii Kiievi kui ka Moskvaga pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. Türgi on väljendanud toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja andnud talle sõjalist abi, olles samal ajal vastu Venemaa-vastastele sanktsioonidele.

Märtsis teatas Türgi kaitseministeerium, et ta võiks panustada potentsiaalsesse rahuvalvemissiooni Ukrainas, kui Ukraina ja Venemaa vahel kuulutatakse välja relvarahu. Eelmisel kuul kohtusid Ukraina, Suurbritannia, Prantsuse ja Türgi sõjaväe esindajad Türgis, et arutada Musta mere julgeolekut pärast seda, kui Ukraina ja Venemaa vahel on kokku lepitud võimalikus relvarahus.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 965 890 (võrdlus eelmise päevaga +1310);

- tankid 10 792 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 22 446 (+6);

- suurtükisüsteemid 27 670 (+33);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1381 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1159 (+1);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 35 537 (+55);

- tiibraketid 3197 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 47 947 (+117);

- eritehnika 3878 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.