Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt loodab saata kliimakindla majanduse seaduse eelnõu riigikokku enne suve. Praegu tutvustatakse seda huvigruppidele ja oodatakse nende tagasisidet.

"Me oleme ennekõike teinud selle eelnõu lühemaks, kompaktsemaks; oleme seadnud üldised riiklikud eesmärgid, sektoripõhised eesmärgid, tulevad teekaardid, kuidas nende eesmärkideni jõuda. Oleme lühema versiooni saanud tegelikult valmis," lausus Sutt.

Keskkonnaorganisatsioonide hinnangul pole kliimaseaduse viimases versioonis varasemaga võrreldes peaaegu mingeid muutusi ja oma põhilist funktsiooni ehk kliimamuutuste tõrjumist see ei täida. Energeetikas nähakse keskkonnaaktivistide sõnul ette oluliselt suuremad heited kui riigi enda prognoos.

"Riik taganeb oma varem seatud kliimaeesmärkidest ja need riigi enda prognoosid näitavad, et me saaksime kliimaeesmärgid saavutada, aga me mingil põhjusel ei tee seda, vaid oleme otsustanud rohkem saastada," ütles Eestimaa looduse fondi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton.

"Energeetikas nähakse ette oluliselt suuremad heited kui riigi enda prognoos. Transpordis, põllumajanduses, kindlasti põlevkivitööstus on see, kus oleks võimalik heitmeid vähendada. On plaanis jätkata vanade Enefiti õlitehaste tegevust, mis vajavad suuri investeeringuid. Need on kõik suuremad probleemid," lisas ta.

Ettevõtjad ei ole kliimaseaduse viimast versiooni näinud, kuid loodavad, et kliimaeesmärkide kõrval arvestataks piisavalt ka majanduslikke aspekte.

"Kliimaseadus peaks olema suhteliselt konkreetne selles osas, et mitte ainult millised on meie kliimaeesmärgid, vaid ka seda, kuidas me selliste eesmärkide juures suudame oma majanduse kasvamas hoida," lausus tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo.

Tööandjad soovivad, et seaduses mõeldaks, mida on vaja teha selleks, et majandus kasvaks.

"Kui oleme selle välja mõelnud, siis (mida) selle plaani juures tuleks teha teisiti, et see vastaks ka kliimaeesmärkidele. Ja kui oleme aru saanud, kus meil tuleb teha korrektuure esialgses plaanis, saame ka aru, mis see meile võib maksma minna täiendavalt, ja riik sellise plaani pealt saab selgeks, kus ta peab rakendama kompensatsioonimeetmeid," lausus Realo.