"Praeguseks on selgeks saanud, et numbrituvastuskaamerate kasutamine ja neilt saadud teabe talletamine tuleb täpsemalt ja sisulisemalt reguleerida," ütles Taro. "Ettevaatusprintsiip inimeste põhiõiguste riive osas kaalub antud olukorras üle otstarbekuse põhimõtte."

Taro sõnul on sisejulgeoleku ja -turvalisuse eest vastutavate ametiasutuste usaldusmäär traditsiooniliselt väga kõrge.

"Inimesed tunnevad, et meie riik on turvaline tänu korrakaitsjatele, kes teenivad kõiki Eesti elanikke ja teevad seda ausalt. Seetõttu leiangi, et korrakaitseorganid vajavad oma töö tegemisel nüüdisaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutamiseks ühiskonna selget mandaati, mida saab anda ainult rahvaesindus riigikogu näol."

Taro sõnul eeldab see seaduse muudatusi, mille ettepanekuid hakkab siseministeerium kohe ette valmistama, arvestades nii õiguskantsleri büroo esindaja kui ka andmekaitse inspektsiooni välja toodud ettepanekuid.

Siseministeerium on olnud seisukohal, et numbrituvastuse regulatsioon ja kehtivad normid võiksid olla seadustes selgemalt ja detailsemalt sätestatud. Andmete kogumine, säilitamine ja kasutamine on õiguspärane, kui see toimub kehtiva õiguse järgi, lähtub selgest korrakaitselisest või süüteomenetluslikust eesmärgist ning on proportsionaalne.

Eeltoodut arvestades peatas PPA alates kolmapäevast numbrituvastuskaamerate kasutamise ajutiselt kuni õigusselguse saavutamiseni.

PPA peadirektor Egert Belitšev ütles, et PPA on lähtunud kaamerate kasutamisel politsei- ja piirivalveseadusest ja korrakaitseseadusest ning praegu kehtivast politsei andmekogu põhimäärusest.

"Õiguskantsleri büroo ja andmekaitse inspektsioon on eilse seisuga tugevalt väljendanud seisukohta, et numbrituvastuse kasutamiseks pole senine õiguslik alus piisav. Politsei jaoks on turvalisus ja kuritegude avastamine tähtis, kuid tähtis on ka see, et Eesti inimesed usaldaksid neid meetodeid, mida uurimistes kasutame. Esitame siseministeeriumile oma järeldused ja ettepanekud esimesel võimalusel ning loodame, et vajalikud muudatused jõuavad kiiresti ka õigusaktidesse. Politsei jaoks on numbrituvastus väga oluline tööriist ja selle kõrvale jäämine vähendab otseselt nii meie võimalust kurjategijaid tabada kui riivab ka üldist turvalisust Eestis," sõnas Belitšev. 

Andmekaitse inspektsioon saatis teisipäeval siseministeeriumile pöördumise, milles juhib tähelepanu PPA ennetavas tegevuses kasutatavate numbrituvastuskaamerate õigusliku aluse ebapiisavusele. Inspektsiooni hinnangul ei põhine isikuandmete töötlemine nende kaamerate abil piisavalt selgel ja konkreetsel õiguslikul alusel.

"Andmekaitse inspektsioon teeb valitsusele ja ministeeriumile ettepaneku täiendada asjakohaseid õigusakte selliselt, et täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm vastaks seadusreservatsiooni põhimõttele. Seaduse tasandil peab olema kindlaks määratud andmekogu pidamise selge eesmärk, töödeldavate isikuandmete koosseis, isikuandmete vastutav töötleja, andmete säilitamise tähtajad ning andmekogu põhimääruse volitusnormi raamid," märkis AKI.

Aprilli keskel selgus Eesti Ekspressi avaldatud pikemast uudisest, et politsei kasutab juba üle 10 aasta üle-eestilist enam kui 200 numbrituvastuskaamerast koosnevat võrgustikku, kus iga kuu tehakse sõidukitest enam kui 20 miljonit pilti, fotod salvestatakse ja püsivalt uuenevas andmebaasis saab teha otsinguid nii käsitsi kui ka automaatselt.

Seadust, mis sellist kaamerate kasutust ja andmebaasi lubaks, pole. Süsteemi loomist ja kasutamist pole kunagi avalikult arutatud ning nii peaminister kui vähemalt kaks viimast siseministrit kuulsid selle olemasolust Ekspressi ajakirjanikult.

Siseminister Taro (Eesti 200) võttis esialgu kaamerate kasutamise suhtes toetava positsiooni. 2. mail ütles Taro ERR-ile, et politsei- ja piirivalvemetil on numbrituvastussüsteemi hädasti tarvis ja suunist süsteemi kasutamisest loobuda ta anda ei plaani. "Rasked kuriteod vajavad jätkuvalt avastamist ja kadunud inimesed leidmist, vargad ja mõrvarid tabamist. Sellist suunist ma ei anna," ütles Taro. Samuti ei olnud Taro nõus, et süsteem oleks õigusvastane.