Riigikogu õiguskomisjoni liikmete hinnangul on erinevaid asju, mida peaks seaduses täiendama, et politsei saaks jätkata numbrituvastuskaamerate kasutamist, mis ajutiselt peatati, ning et sellise asja oleks pidanud algusest peale täpselt reguleerima seadusandja.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja endine justiitsminister Madis Timpson (Reformierakond) ütles ERR-ile, et küsimused, mis on olulised, peaks langetama ikkagi seadusandja. "Ja ma arvan, et see küsimus on päris oluline, mida võiks riigikogus seadusega reguleerida," lausus ta.

"Kui korrakaitseseaduse muutmise eelnõu nüüd on kuskil töös, siis seal võiks selle asja ära reguleerida. Võib-olla üks paragrahv on vähe, sinna läheks võib-olla tervet peatükki vaja, et see asi korrektselt kirja panna, et kuidas seda (kaameratega andmete kogumist) tehakse ja kui kaua, et oleks läbi läbipaistev see asi. Sisu peaks tulema siseministeeriumist ja vormi peaks valama justiitsministeerium," ütles Timpson.

Õiguskomisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) ütles ERR-ile, et esimese asjana peavad siseministeerium ning politsei- ja piirivalveamet formuleerima eesmärgi ehk miks need kaamerad on vajalikud.

"Minu jaoks on ka see üllatav, et siiamaani siseministeerium pole isegi mingit ettevalmistust eelnõu osas teinud, mis puudutab kaameraid. Et seda hakatakse, nagu öeldi, alles praegu looma. Ma näen, et tegelikult riigikogu ja näiteks ka õiguskomisjon võiks ise juba hakata seadust muutma, täiendama, arutama. Ma olen ka ise valmis vastava eelnõu tegema, kui koalitsioon on siin valmis konstruktiivseks koostööks," lausus Kovalenko-Kõlvart.

Kovalenko-Kõlvart nimetas viis aspekti, mida tema sõnul peaks seaduses muutma. Esiteks peaks tema sõnul olema lahti kirjutatud see, mis alusel, kuidas ja kus andmeid inimeste kohta kogutakse. Teiseks peaks olema lahti kirjutatud kogutavate isikuandmete koosseis ehk täpsemalt, mida isiku kohta kogutakse ja mis on andmete kogum, mida kogutakse erinevate kaameratega.

"Kolmandaks peaks olema lahti kirjutatud see, kui kaua andmeid hoitakse ehk niinimetatud hävitamise aspekt ehk kas see on üks kuu, kolm kuud. Neljandaks peaks olema reguleeritud see, kuidas iga isik, kelle kohta on andmeid kogutud, saab nendega tutvuda ehk ta saab teha päringu ja ta saab kätte selle info, mida on riik tema kohta kogunud," lausus Kovalenko-Kõlvart.

Viiendaks nimetas ta aspekti, millele juhtis tähelepanu ka näiteks õigusteadlane Carri Ginter, et praegu kogub ja kasutab andmeid ning jälgib kasutamise seaduslikkust nende andmete koguja ja kasutaja ise ehk politsei. "Aga peaks olema sõltumatu järelevalve ka tagatud, et see kõik oleks korrektne," ütles Kovalenko-Kõlvart.

Timpson märkis, et korrektne oleks, kui järelevalvet teeks sõltumatu asutus. "Kindlasti niimoodi oleks puhtam lahendus, sellega mul on raske vaielda," ütles ta.

Õiguskomisjoni liikme Andre Hanimäe (SDE) sõnul oleks selle jaoks loomulik valik andmekaitse inspektsioon ning ta nõustus Kovalenko-Kõlvartiga, et igal inimesel peaks olema õigus ja võimalus järele vaadata, millised andmeid on riik tema kohta kogunud ning küsida, et miks.

"Ja kui mingisugust menetlust käimas ei ole, siis tegelikult võiks ka numbrituvastuse puhul olla see võimalus, et inimene näeb, et politsei on tema numbrimärgi vastu huvi tundnud ühel või teisel põhjusel. Loomulikult peab see olema põhjendatud. Ja siis on inimesel võimalus pärida, et vabandust, aga et miks minu numbrit politsei uuris," lausus Hanimägi.

Kui seadusesse muudatusettepanekud esitatakse, ongi riigikogu see koht, kus kõik saab avalikult läbi vaieldud ning nii oleks see pidanud olema algusest peale, ütles Kovalenko-Kõlavrt.

"See ongi koht, kus ühiskond saab ka selguse ja turvatunde ja arusaama, et niisama keegi neid ei jälgi, keegi ei kogu andmeid lihtsalt niisama ja igaks juhuks, Tegelikult põhiprobleem ongi selles, et praegu on kogu see protsess toimunud täpselt vastupidi," lausus Kovalenko-Kõlvart.

Timpson ei nõustunud, et kõik on tehtud vastupidi, sest politsei on oma tegevuses siiski toetunud korrakaitseseaduse paragrahvile 34. "Aga ma olen nõus sellega, et seda asja saab kindlalt paremaks teha, et see oleks õigusselgem," ütles ta.

Kovalenko-Kõlvarti sõnul ei tohiks kaameraid kasutada, kuni muudatused on seaduseks saanud.

"Ilma õigusliku aluseta neid kaameraid ei tohi ja ei saa kasutada, siin on kindel inimeste põhiõiguste riive ja kuni inimeste põhiõigused ei ole seadusega reguleeritud ja tagatud, siis kindlasti kaamerad peavadki olema peatatud, nagu seda praegu tehti," lausus ta.

Hanimägi: kohus on siiani neid kogutud andmeid aktsepteerinud

Hanimägi märkis aga, et siseminister Igor Taro võttis numbrituvastuskaamerate kasutamise pausile panemisega suure riski, sest kuigi õigusselgust on vaja, siis politsei jaoks on tegu vajaliku tööriistaga.

"Tänu sellele numbrituvastusele on väga rasked kuriteod avastatud. Ja mis on ka oluline nüanss, on see, et kohtust on need tõendid läbi käinud ja kohus on sellist tegevust ju aktsepteerinud varem. Nii et see on kahe otsaga küsimus, kas seda oleks pidanud peatama või mitte," lausus ta.

PPA peadirektor Egert Belitšev ütles kolmapäeval, et politsei jaoks on numbrituvastus väga oluline tööriist ja selle kõrvale jäämine vähendab otseselt politsei võimet kurjategijaid tabada ning seega riivab ka üldist turvalisust Eestis.

Hanimägi ütles, et tema hinnangul on numbrituvastussüsteem vajalik ka edaspidi.

"Ma seda kohe kindlasti ei usu, et neid miljoneid pilte mõni inimene reaalajas vaatab, et kas Andre käis poes, tanklas või kuskil mujal. Me ju kogu aeg tahame seda, et kuriteod lahendatakse kiiresti, eriti rasked kuriteod või ka näiteks autovargused. Ehk et ma arvan, et igal juhul see numbrituvastuse süsteem peab tulevikus ka edasi töötama, vaatamata sellele pausile, ja meil tuleb lihtsalt teha väga konkreetselt seadus niimoodi, et ei oleks kellelgi küsitavusi, kas see on ikkagi õiguspärane või mitte," lausus Hanimägi.

Ka Timpson ütles, et tema hinnangul on need kaamerad, mis Eestis on, tulnud, et jääda.

"Kes on Londonis käinud, siis seal on kaameraid täis terve kesklinn. Ma arvan, et neid kaameraid (Eestis) maha kruttima ei hakata. Küsimus ongi selles, et inimeste privaatsus peab olema kaitstud ja õigusselgus peab olema, et ei oleks ohtu kuritarvitamistele. Et need andmed, mis kogutakse, oleks korrektselt kogutud, talletatud ja ka kustutatud. Et need jääks sinna aegade lõpuni kuskile serverisse," lausus Timpson.

Kovalenko-Kõlvart ütles, et ta nõustub PPA seisukohtadega, aga need seisukohad ja eesmärgid oleks pidanud varem välja ütlema ja seadusandjale ehk riigikogule saatma. "Ja siis selle järgi oleks pidanud seadusandja ka tegema vastava seadusandliku baasi. Niimoodi protsessid demokraatlikus õigusriigis ei käi, et alguses tehakse midagi valmis, kaamerad paigaldatakse ja pärast seda hakatakse seaduslikku alust tegema. Tegelikult peaks see olema vastupidi," lausus ta.

Timpson nentis, et ta ei ole kaamerat tulihingeline vastane ning et politsei kasutatavad kaamerad moodustavad tegelikult ainult osa kõigist avalikes kohtades olevatest kaameratest.

"Meil on ju erinevaid kaameraid erinevatel asutustel: igasugused metsakaamerad ja nii edasi. Ma tean, et õiguskantsleri poole on pöördutud ka näiteks maa-ameti fotode osas, mis taevast tehakse, et talumehed on olnud pahased, et foto pealt on näha, mis masinapark neil seal hoovis on, mis võib varastele huvi pakkuda, ja nii edasi. See on päris keeruline teema, see andmete teema. Ma arvan, et siseministeeriumis ja justiitsministeeriumis seda võimekust peaks ikkagi olema, et seda asja korrektselt seadusesse kirja panna," lausus Timpson.