"Toetame muudatusettepanekuid, mille eesmärk on tagada, et numbrituvastuskaamerate süsteem saaks jätkata toimimist senisel viisil — see tähendab, et kuritegevuse vastase võitluse ja ohutõrje eesmärgil säilib võimalus salvestada vajadusel kõiki kaamera vaateväljast mööduvaid mootorsõidukeid," öeldakse siseminister Igor Taro allkirjastatud seisukohas, mis esitati valitsusele kinnitamiseks.

Seisukohas tuuakse välja, et numbrituvastuskaamera salvestis sisaldab lisaks mootorsõiduki või haagise ning selle registreerimismärgi fotole, sellelt tuvastatud registreerimisnumbrile ning pildistatud objektide fotografeerimise ajale ja kohale ka fotole jäänud mootorsõidukis või selle vahetus läheduses viibinud isiku kujutist.

Ministeerium on aga seisukohal, et politsei ja teised asjassepuutuvad riigiasutused võiks seaduses sätestatud või välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks numbrituvastuskaamera salvestist edasi töödelda, kasutades kõiki eeltoodud andmeid, välja arvatud fotole jäänud isiku kujutist.

Siseministeeriumi pressiesindaja Veiko Pesur selgitas ERR-ile, et ettepanekuga soovitakse sätestada tehniline paratamatus seaduse tasandil, kuid salvestise kasutuse osas kujutiste kasutamise välistataks, kuna see ei ole numbrikaamera eesmärk.

Ta märkis, et kuna sõiduki fotografeerimisel jääb paratamatult pildile ka selle juht, kaasreisija või mõni muu läheduses asunud isik, on tegemist tehnilise paratamatusega. Küll aga on numbrikaamera eesmärk registreerimismärgi tuvastamine. Kaamera fokusseerib samuti sellele ning juba seetõttu ei ole ka pildile jäänud isik üldjuhul väga hästi ära tuntav.

"Eelnõu paragrahv 13 lõikes kolm ütleme, et numbrituvastuskaamera salvestisest tohime edaspidi kasutada uurimiseks, ohutõrjeks ja tagaotsitavate leidmiseks vaid fotot registreerimismärgist, sellelt märgilt loetud teksti ehk registreerimisnumbrit ning foto tegemise aega ja kohta selle tõttu, et vähendada isikuõiguste riivet," ütles Pesur. "N-ö numbrit saaksime me ettepaneku kohaselt edasi otsida, ent fotot, et oletada seda, kes seal sõidukis viibis, me enam kasutada ei saaks. Isikute fotolt tuvastamine pole olnud numbrikaamera eesmärk ja selle pinnalt kedagi tõsikindlalt pigem välja ei selgita. Ehkki õigusteoreetiliselt biomeetria ekspertiisiga oleks see väga piiratud juhtudel lubatav, on see tehniliselt pigem kaheldava kasuteguriga ettevõtmine," lisas ta.

Kitseneks ka salvestiste kasutusala

Siseministeerium soovib ka kitsendada numbrituvastuskaamera salvestiste kasutusala, märkides, et eelnõu algatanute sõnastus, kus kaamera andmeid kasutataks kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks on liiga lai ning ei vasta isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetele, mistõttu oleks andmetöötluse mõistlikuks ja kontrollitavaks piiriks kuritegude menetlemine, mis eeldab selget seost konkreetse raske õigusrikkumisega.

Samuti leiab ministeerium, et andmetöötlust ei peaks võimaldama igasuguse korrarikkumise puhul, vaid ainult kõrgendatud või olulise ohu puhul avalikule korrale.

Siseministeerium piiraks ka numbrituvastuskaamerate kasutamist tagaotsitavate esemete asukoha kindlakstegemisel. "Leiame, et siinkohal tuleb eristada juhtumeid, kus esemete tagaotsimist tehakse rahvusvahelise koostöö raames üldisest esemete otsimisest," öeldakse seisukohas ning viidatakse, et eristus tuleneb Eesti võetud rahvusvahelistest kohustustest.

"Rahvusvaheliselt tagaotsitavate esemete asukoha kindlakstegemine on tihedalt seotud raskete piiriüleste rikkumiste, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse ja julgeolekuohtude maandamisega. Sellistel juhtudel võib isikuandmete töötlemist pidada vajalikuks ja õiguspäraseks," rõhutas ministeerium. Muudel juhtudel piiraks ministeerium vallasasjade otsimisel numbrituvastuskaamera kasutamist asja väärtusega, mis peaks ületama ühe kuu palga alammäära kümnekordselt, praegusel hetkel peaks siis varaline kahju olema vähemalt 8860 eurot.

Ministeerium märkis oma kirjas ka, et varasema teenistusliku järelevalve tulemuste kohaselt on kaameraid kohati paigaldatud ebapiisava kaalutlusmaterjali alusel või sootuks selleta. "Selline kasutus peab samuti olema selgelt piiritletud ja õigustatud, vältimaks andmete laiaulatuslikku kasutust ilma piisava vajaduseta. Selleks on oluline, et kaamerate paigutamise aluseks oleks PPA (politsei- ja piirvalveameti) koostatud kirjalik ja konkreetne ohuhinnang, millest nähtub ülim ehk ultima ratio vajadus salvestiste kogumiseks konkreetses asukohas. See tagab, et andmete kogumine ja seega ka põhiõiguste riive, ei põhine üksnes oletuslikul või abstraktsel ohul," öeldakse dokumendis. Seetõttu pakkus ministeerium ka täpsustatud, algsest eelnõust pisut kitsama sõnastuse numbrituvastuskaamerate kasutuseks.

Samas soovitab siseministeerium laiendada numbrituvastuskaameratele ligipääsu saavate asutuste ringi, lisades PPA-le ja julgeolekuasutusele ka maksu- ja tolliameti (MTA), kuna see tegeleb lisaks maksukuritegudele ka narkootikumide ebaseadusliku piiriülese sisse- ja väljaveo ning rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumiste uurimisega. Küll aga peab ka MTA alluma samasugustele nõuetele kaamerate andmestiku kasutuse kontrollil, rõhutas siseministeerium.

Eelnõu kohaselt tuleb numbrituvastuskaamera salvestise andmete töötlemisel märkida töötluse aluseks oleva juhtumi, teate või menetluse number ning andmete töötlemise põhjendus ning PPA koostab ja avalikustab kord aastas andmekaitseauditi tulemuste kokkuvõtte.

Dokumendi kohaselt kantakse numbrituvastuskaamera salvestis politsei andmekogu ennetava tegevuse andmestikku ja seda säilitatakse seal 45 kalendripäeva alates salvestise tegemisest. Numbrituvastuskaamera salvestist, mis kantakse teise andmestikku, säilitatakse vastava andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni.

Numbrituvastuskaamera andmetöötluse logi kohta säilitatakse kaks aastat päringu tegemisest arvates salvestise tegemise aeg ja koht; mootorsõiduki või haagise registreerimisnumber; päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus; päringu kuupäev ja kellaaeg; päringu liik ja põhjendus.

Juuni alguses siseministeeriumist riigikogu õiguskomisjonile saadetud politsei- ja piirivalve seaduse muudatusettepanekus, mis käsitles automaatsete numbrituvastuskaamerate kasutamist, politseile varasemaga võrreldes kaamerate kasutamisele piiranguid ei seadnuks, vaid seadustanuks senise kasutuse.