Viisite oma õigusliku analüüsi majasiseselt läbi, aga sõltumata sellest on siseminister otsustanud, et tuleb seadust muuta ja seniks numbrituvastus kaamerate süsteemi kasutada ei saa. Nüüd kirjutate parasjagu koos siseministeeriumiga uut seadust. Kas see tuleb nüüd täpselt selline nagu teie soovite?

Ei, seda ma ei oska öelda, milline täpselt tuleb õigusnorm. See on seadusandja ja riigikogu ülesanne. Meie tuvastasime teenistuslikus kontrollis neid kohti ja millele on ka varasemalt tähelepanu juhitud, et kuidas seda regulatsiooni võiks parandada. Need ettepanekud ka siseministeeriumile teeme selleks, et need läheksid menetlusse. Numbrituvastuskaamerad on turvalisuse tagamiseks oluline tööriist ja PPA jaoks on oluline, et saame selle süsteemi uuesti tööle.

Milline on teil majasisene tunnetus, et kui kiiresti selle eelnõu kokku saab, kui kiiresti jõuab see kabinetti või valitsusse ja sealt edasi riigikokku?

Meie tegelikult oma ettepanekud oleme juba teenistuslikus kontrollis koondanud. Need me edastame siseministeeriumile koos oma ettepanekute ja selgitustega. Soov oleks see, et see juhtuks võimalikult vara, aga see kõik sõltub nüüd riigikogu menetlusest, aga ka siseministeeriumist, millal see eelnõu välja läheb.

Mis saab siis, kui see eelnõu kuidagi poliitilistel põhjustel venima hakkab,? Kas te saate hakkama?

Meie jaoks on üks oluline tööriist kadunud ja küsimus ei ole selles, kas PPA saab hakkama, vaid kas Eesti inimesed tegelikult seda turvatunde langust sellest tulenevalt aktsepteerivad. Ma saan aru ja mõistan ka kõiki neid inimesi, kes räägivad privaatsusest ja privaatsuse kaost, aga mõistan ka neid inimesi, kes räägivad turvatundest ja ma arvan, et õiguslikust ja selle süsteemi vaatest ongi vaja leida see tasakaal privaatsuse ja turvatunde vahel.

Kui te nüüd selle uue seaduse saate, kas siis politsei- ja piirivalveamet hakkaks ka neid kaameraid rohkem paigaldama ja kasutama?

Me neid kaameraid paigaldame ohuhinnangu alusel sinna, kus siis ohuhinnangust lähtuvalt on vajalik näiteks kuritegude tõkestamiseks. Kui me mõtleme tuleviku peale, et kas neid saab olema rohkem või vähem, siis ka täna on need kaamerad ringluse - osasid võetakse maha, teisi pannakse juurde. Tänaste süsteemide vaates võib öelda, et see arv on suhteliselt selline optimaalne, mida me suudame ka üleval pidada ehk kui ootus turvatunde järgi on suurem, siis me saame paigaldada rohkem kaameraid, aga meie jaoks tähendab see ka suuremat ressurssi, mis nende haldamiseks vaja läheb.

Kas tulevikus on PPA valmis välja ütlema, kus ja mis kaamerad asuvad?

Jah, see on üks asi, mille peale tuleb mõelda. Tegelikult ka meie ettepanekud on sellega seonduvalt esitatud, näiteks parandada või täpsustada tänast süsteemi. Teavitussiltide osas täna seadus ütleb, et kaameral peaks olema teavitussilt, aga aga see ei täpsusta, kui kaugel sellest kaamerast. Kas ja kuidas toimub selle nii-öelda kaamera mõjualateavitus - ma arvan, et see on üks osa sellest.

Loomulikult, kui on tellimus, et peame kaamerate teavitusi täpsustama, siis me oleme seda valmis tegema. Igal juhul tuleb jätta ka mingisugune võimalus kaamerate jaoks, mis aitavad tabada kurjategijad, kes on teinud väga palju eeltööd ja üritavad oma tegusid toime panna just nendes alades, kus neid kaameraid ei ole.

Et siis pigem eelistate, et mingid kaamerad või kõik kaamerad jääksid ikkagi salajaseks?

Ei, nad ei peaks olema 100 protsenti salajased. Ma arvan, et see mõjuala võiks olla tegelikult märgistatud. Nüüd küsimus on selles, et kui täpselt see on ja kas see on meetri, kümne meetri või paarisaja meetri täpsusega.

Panete näiteks PPA lehele mõjuala kaardi?

See on üks lahendusvariantidest.