"Liigume siis üle Emajõe siitpoolt võttes justkui Tartu poole või Ilmatsalu poole kallast, kus on Ilmatsalu luht ja viime ühe väikse satsi loomi sinna peale. Need loomad seal varem käinud ei ole. Täna on esimene kord, aga ma usun, et nende jaoks on see luht nagu luht ikka," rääkis pärandniitude majandaja Viljar Ilves.

Suur osa Alam-Pedja luhtadest on Ilvese sõnul hooldamata. Novembris valminud ja sellel kevadel kasutusele võetud spetsiaalselt luhtade hoolduseks valminud heinaparve abil on võimalus viia kariloomi ja niidutehnikat ka sinna, kuhu maismaa poolt juurdepääs puudub. Samuti võimaldab heinaparv tuua niitudelt ära heina.

"Me räägime siin suurusjärgus ajalooliselt 4000 hektarist luhast. Praegu selline ca 1000 ja nendest omakorda üle poole on sisuliselt juurdepääsmatud. Me räägime siin ikka sadadest hektaritest, mida me tänu sellele hakkame juurde saama," selgitas Ilves.

Kuigi parvega on sel aastal juba proovisõite tehtud, oli esimene sõit taolisel parvel koos loomadega põnev ka laeva kaptenile.

"Esmakordne selline elamus sellise laevaga sõita Emajõel, annab ikka hea tunde. Siin olid ju suured loomad, veel kastis olid väiksed kahepäevased vasikad, kes said nüüd heinamaale oma heina näksima. See oli selline omaette tore vaatepilt," muljetas laeva kapten Andres Põhjala.

Ka sellise moodsa laeva juhtimine ei ole Põhjala jaoks igapäevane.

Kui ilm lubab, jäävad veised sügiseni luhale heina nautima.