Euroopa Liidus käivitub ülejärgmisel aastal teine heitkogustega kauplemise süsteem ehk ETS2, mis hakkab kehtima maanteetranspordile ja hoonete kütmisele.

Kliimamuutuste pidurdamiseks loodud süsteem tähendab, et kütusemüüjad ja soojatootjad peavad maksma selle eest, kui palju süsihappegaasi nende müüdav kütus tekitab. See kulu kandub omakorda edasi tarbijatele, mis tähendab, et tõuseb veel nii fossiilse kütuse kui ka toasooja hind.

Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ütles ERR-ile, et bensiin peaks ülejärgmisel aastal kallinema 12 senti liitri kohta, fossiilne diisilkütus aga 14 senti liitri kohta.

Veel oktoobris hindas ministeerium, et bensiini- ja diislikütus kallineb vastavalt 10 ja 12 senti liitri kohta. See tähendab, et uue prognoosi järgi kallinevad kütused rohkem, kui seni hinnatud.

Hinnang maagaasi kallinemisele on ministeeriumil sama – nii nagu sügisel, hindab kliimaministeerium ka nüüd, et see kallineb 17 protsenti.

Remmelgas ütles, et toasooja hinnatõus puudutab eeskätt neid inimesi, kel on individuaalne gaasikatel või kelle kodusid kütavad väiksemad maagaasi kasutavad katlamajad. Kaugkütte võrku kuuluvaid katlamaju ametniku sõnul hinnatõus ei puuduta.

Konkurentsiametist öeldi näiteks, et kuigi kaugküttes on suurima osakaaluga maagaasi kasutus soojuse tootmisel Narva linnas, siis nende hinda on süsinikutasu juba sisse arvestatud.

Rahvusvahelisel börsil ICE on tegelikult juba ETS2 futuuridega kauplemine alanud ning esimeste nädalate hind on olnud varasemalt oodatust palju kõrgem.

Remmelgas ütles, et kliimaministeerium ei ole veel eritlenud, kuidas senioodatust kõrgem futuuride hind võiks mõjutada lõplikku ETS2 heiteühiku hinda. Seetõttu lähtub ministeerium ka praegu oma hinnangutes vanast Euroopa Komisjoni prognoosist.

Euroopa Liidus jätkuvad Remmelga sõnul aga aktiivselt arutelud selle üle, kuidas kogu heiteühikute hinnakujunduse mehhanismi teha senisest paremini prognoositavaks ning üldse ETS2 ühiku oodatavat hinda alla tuua.

"On ka suured riigid, kelle initsiatiivil arutatakse seda hinna madalamaks toomist. Nende seas eestvedav roll on Prantsusmaal, aga seal juures on veel ka Saksamaa ja Itaalia," rääkis Remmelgas.

Eesti valitsus ise loodab, et kogu ETS2 süsteemi saaks üldse ära jätta või vähemalt lükata selle rakendumise algust paar aastat edasi. Selles osas Eestil Euroopa Liidus ametnike sõnul palju liitlasi ei ole.

Ajakirjandusest on varem käinud läbi, kuidas süsteemi edasi lükkamist soovib lisaks Eestile ka Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Bulgaaria. Remmelgas märkis, et sellesse nimekirja teisi riike vahepeal lisandunud ei ole.

Hinnatõusu leevenduseks on 186 miljonit eurot seitsme aasta peale

Selleks, et uue heitekaubanduse süsteemiga kaasnevat kütuse- ja toasooja hinnatõusu inimestele kompenseerida, on Euroopa Liit loonud niinimetatud sotsiaalse kliimafondi.

Sotsiaalne kliimafond on mõeldud aastateks 2026-2032 aastaks ning Eesti sai nende seitsme aasta peale Euroopa Liidult toetust 186 miljonit eurot. Raha väljamaksmisel lisandub veel ka Eesti omaosalus 25 protsenti ehk umbes 50 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse nõunik Kairi Nisamedtinov ütles, et see raha ei tule järgnevatel aastatel mingite teiste Euroopa Liidu fondide arvelt, vaid lisandub liikmesriikidele.

"See summa Eesti vajadusi arvestades ei ole nii suur, et suudaksime kõik probleemid selle summaga lahendada, mis meie kodusid ja transporti puudutab. See on ajutine leevendus ja peaks inimesi aitama paari aasta jooksul sellest olukorrast kergemini üle saada," rääkis ta.

186 miljonist eurost läheb plaani järgi kliimaministeeriumile 142 miljonit eurot, regionaal- ja põllumajandusministeeriumile aga 40 miljonit eurot. 

Nisamedtinov ütles, et regionaalministeerium on hinnanud, et saavad järgmisel aastal sellest summast kasutusele võtta kuus miljonit eurot, ülejärgmisel aastal aga umbes neli miljonit eurot.

"Kliimaministeerium on öelnud, et kuna nende meetmed on keerukamad, siis võtab nende rakendamine ka kauem aega," märkis nõunik.

Rahandusministeeriumi nõunik ütles, et järgmisel kuul loodetakse kliimafondi raha kasutamise kava Euroopa Komisjonile ära esitada, enne seda peaks kava heakskiidu saama ka valitsusest.

Rekonstrueeritaks kortermaju, kus elavad üksikvanemad või pensionärid

Kliimafondi määrus ütleb, et raha peab minema vaesematele peredele, kel puudub võimalus enda kodu rekonstrueerida. Samamoodi ka inimestele, kel ei ole raha osta vähem saastavam sõiduk või võimalust kasutada mõnd muud transpordivahendit.

See, kes täpsemalt peaks raha saama ja kes mitte, ei ole samas täpselt veel Eestis defineeritud.

"Ilmselt läheb definitsioon sinnakanti, et vaatame inimeste sissetulekuid ja seda, palju nad peavad kodukuludeks maksma," ütles Nisamedtinov.

Toetus on mõeldud ka sarnaste muredega mikroettevõtjatele ehk ettevõtetele, kus töötab vähem kui 10 inimest.

Nisamedtinov selgitas, et kliimaministeerium on pakkunud välja viis meedet, kuhu 142 miljonit eurot seitsme aasta jooksul suunata.

Kõige rohkem raha võiks tema sõnul kliimafondist minna kortermajade rekonstrueerimiseks: 95 miljonit terviklikuks rekonstrueerimiseks ja 10 miljonit eurot etapiviisiliseks rekonstrueerimiseks.

Võrreldes praeguste kodude rekonstrueerimisega meetmetega, oleks see rekonstrueerimise meede mõeldud aga konkreetselt inimestele, keda võib see kõrgem toasooja hind rohkem mõjutada.

"Praegu nähakse, et tõenäoliselt saaksid abi pensionärid, üksikvanemad, suurema laste arvuga leibkonnad või ääremaade kortermajade elanikud, kes seni ei ole oma rahaga kodusid rekonstrueerinud," rääkis nõunik.

12 miljonit eurot vaesematele peredele laenumakse hüvitamiseks

20 miljoni euro eest on kliimaministeerium pakkunud välja ka ehitada ning rekonstrueerida sotsiaalhooneid.

Vähekaitstud leibkondade toetamiseks plaanib kliimaministeerium eraldada 12 miljonit eurot. Nisamedtinov rääkis, et kui kortermaja on äsja rekonstrueeritud, siis selle meetmega toetataks vähekaitstud leiibkondi, et nad suudaksid korteriühistu võetud laenu tagasimaksetega toime tulla.

"Korterelamu rekonstrueerimise alguses on kulud elanikel kõrged. Küttekulud võivad küll väheneda, aga korteriühistus lisanduvad igasugused laenu- ja muud kulud. See meede olekski siis selleks, et leevendada vähekaitstud leibkondade elu sel hetkel, kui need kulud on väga suured nende jaoks," lausus rahandusministeeriumi nõunik.

Veel viis miljonit eurot plaanitakse anda inimestele, et need saaksid kolida ümber tühjenevatest kortermajadest energiatõhusatesse majadesse, kus on piisavalt elanikke ees.

"Ümber kolitaksegi nendest kodudest, kus võib-olla majas elavad veel pooled inimesed või alla selle. Ida-Virumaal on see katseprojekt õnnestunud ja kliimaministeerium loodab sellega jätkata," ütles Nisamedtinov.   

Regionaalministeeriumile mõeldud 40 miljonist eurost läheb seitsme aasta jooksul plaani järgi raha peaasjalikult uute keskkonnasäästlike busside ostmiseks või selleks, et pakkuda nõudepõhist transporti, rääkis ta.