"Arutelud Euroopa Liidu teiste liikmesriikide tasandil süsteemi kitsaskohtade osas on edasi arenenud ja täna 15 Euroopa riiki, sealhulgas Eesti, esitasid Euroopa Komisjonile ühise pöördumise. Selles nõutakse CO2 maksustamise süsteemi kriitilist ja sisulist ümberhindamist," ütles kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas kolmapäeval ERR-ile. Tema sõnul näitab pöördumine selgelt, et mure ETS2 ülesehituse ja selle toimemehhanismide sotsiaalsete mõjude pärast ei ole mõne üksiku liikmesriigi huvi, vaid enamike liikmesriikide ühishuvi.

Kirjaga on lisaks Eestile ühinenud Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Saksamaa. Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ning Hispaania.

Euroopa Liidus käivitub praeguste plaanide kohaselt 2027. aastal teine heitkogustega kauplemise süsteem (ETS2), mis hakkab kehtima maanteetranspordile ja hoonete kütmisele ning tähendab, et kütusemüüjad ja väiksemad soojatootjad peavad maksma selle eest, kui palju süsihappegaasi nende müüdav kütus tekitab. See kulu kandub omakorda edasi tarbijatele, mis tähendab, et tõuseb veel nii fossiilse kütuse kui ka toasooja hind. Kuna kaugkütet pakkuvad suured soojatootjad on juba ühinenud ETS1-ga, siis puudutab kütte hinnatõus eeskätt neid inimesi, kel on individuaalne gaasikatel või kelle kodusid kütavad väiksemad maagaasi kasutavad katlamajad. 

Remmelgas selgitas, et pöördumise fookuses on mure süsinikuühiku hinna üle ja seetõttu ärgitatakse komisjoni just sellega seotud muredele lahendusi leidma.

"Esiteks on ebaselgus süsinikuhinna osas, mis teeb keeruliseks ettevalmistused nii riikidele kui ka tarbijate jaoks, kui ei ole selge, et milline see ühiku hind olema saab. Juhitakse ka tähelepanu sellele, et turupõhine hinnakujundus on ettearvamatu, mis toob kaasa ühikuhinna kõikumise," rääkis kliimaministeeriumi esindaja. "Ja tuuakse ka välja, et olemasolevad kaitsemehhanismid, mis on mõeldud ühiku hinna kõikumiste ohjamiseks, ei ole piisavad."

Muredega tegelemiseks toovad riigid välja viis ettepanekut, mis peaksid aitama olukorda leevendada ning muutusteks paremini valmistuda. Nende hulgas on soovitus komisjonile hakata regulaarselt avaldama ETS2 hõlmatavaid valdkondi puudutavat statistikat, mis aitaks turuosalistel kujundada oma hinnaootusi; käivitada juba varakult ühikute hinnaoksjonid, et väheneks hindade suhtes valitsev teadmatus; muuta turu stabiilsusmehhanismi selliselt, et see leevendaks paremini suuri hinnahüppeid; pikendada turu stabiilsusmehhanismi kehtivust ka praegu kavandatavast 2031. aastast kaugemale; ning tugevdada hinnajuhtimise mehhanisme.

Kuna kirjaga on ühinenud Euroopa Liidus seatud kvalifitseeritud häälteenamuse lävendist suurem hulk riike ning liitujaid võib veelgi lisanduda, siis peab Euroopa Komisjon tulema välja õigusliku ettepanekuga teise kauplemissüsteemi muutmiseks ja seda liikmesriigid järgmise sammuna ka ootavad, ütles Remmelgas. "Oluline on see, et Euroopa Komisjonile jõuaks see teadmine, et need probleemkohad selles süsteemis on ja et see süsteem vajab põhjalikku ülevaatamist," rõhutas ta.

"Täna sai see kiri volinikule ja kõrgetele komisjoni ametnikele edastatud ja ootus on, et komisjon võtaks liikmesriikide seisukohti arvesse ja tuleks välja õigusliku ettepanekuga," lisas kliimaministeeriumi osakonnajuhataja.

"Miks antud süsteemi puhul kogu hinnastamise loogika vajab väga põhjalikku läbi analüüsimist, ongi seetõttu, et hinnamõju kandub lõpptarbijale. Ehk siis on oluline, et ühiku hind oleks ette aimatav, ta ei kõiguks ja riigid jõuaksid teha vajalikke ettevalmistusi nende mõjude leevendamiseks. Me näeme, et praegune rakendumise ajaraam seda ei võimalda ja seetõttu Eesti vaatest kõige mõistlikum oleks see süsteem tühistada. Aga kui see sellele nii-öelda toetust taha ei tule, siis edasi lükata," märkis Remmelgas.

Tema sõnul on mitmed riigid rõhutanud nii nagu Eestigi, et see on kõigest esimene oluline samm ja kirjas väljapakutud ei ole ainsad võimalikud lahendused.

"Vaatamata antud kirjaga liitumisele me jätkame kindlasti ka selles suunas aktiivset tööd nii Euroopa Komisjonis kui ka teiste liikmesriikidega, et leida toetajaid selle taha, et see süsteem vähemalt edasi lükata. Ja meile teadaolevalt on ka riike, kes on valmis edasilükkamise taotlemisega edasi liikuma," märkis ta.

"Oluline oleks üle rõhutada, et kuigi Eesti toetab riikide ühispöördumist, peame me jätkuvalt oluliseks taotleda ka süsteemi edasilükkamist või täielikku ärajätmist, me läheme sellega kindlasti edasi. Aga me peame antud pöördumist hädavajalikuks esimeseks sammuks, et juhtida Euroopa Komisjoni tähelepanu ETS2 tõsistele puudustele," märkis Remmelgas.