Valmiva soojussalvesti võimsus on 80 megavatti, on 42 meetrit kõrge ja 26-meetrise diameetriga. See võimaldab talletada 20 000 kuupmeetrit vett, mis on võrdväärne ligi kaheksa täismõõdus olümpiabasseini mahutavusega.

Tänaseks on salvesti saavutanud oma tipukõrguse, lähipäevil see suletakse ja alustatakse veega täitmist. Seejärel kaetakse salvesti 40 cm paksuse isolatsioonikihiga ning välisviimistlusega. Salvestit ehitab Rootsi ettevõte Granitor Rodoverken AB.

Soojussalvesti kogumaksumus ulatub 8 miljoni euroni, selle peamine kasutus on päevasiseste tarbimiskõikumiste tasakaalustamine.

"Päeval on soe, öösel on jahe - see erinevus soojustarbimises võib olla päris suur. Sel ajal ta aitab palju päevasisest tarbimist tasakaalustada ehk me ei pea enam panema hommikuti tööle gaasikatlaid ja päeval baaskoormusjaamasid alla tõmbama, vaid saame nihutada seda tarbimist sellele ajale, kus on sobivaim tootmisprofiil," lausus Utilitase kontserni juht Priit Koit.

"Tegu on vesisalvestiga. Ta kasutab lihtsat kihistumise põhimõtet. Kuum vesi liigub ülespoole, külm vesi liigub allapoole. On võimalik kütta vesi üles, ülevalt poolt see sinna salvestada ja hiljem kasutada sel ajal kui energiavajadus on võrgus suurem," lisas ta.

Kui palju sellest Tallinna linnale jätkub, sõltub tarbimisajast.

"Selle salvesti peamine kasutusaeg on päevasiseste tarbimiskõikumiste tasakaalustamiseks ehk suurim vajadus võrgus on tavaliselt hommikutel, kui inimesed käivad duši all. Samuti üleminekuperioodidel - sügis ja kevad," sõnas Koit.

Kontserni juhi sõnul on sarnane lahendus töös ka Tartus ja Jõgeval. Lisaks on plaanis Tallinnasse kaks samalaadset soojussalvestit juurde ehitada.

Tallinnas asuvas Väo energiakompleksis toodavad rohelist energiat kaks kõrge efektiivsusega soojuse ja elektri koostootmisjaama, soojuspumbajaam ning kaks päikeseparki. Peagi avab Utilitas Väos ka Eesti esimese rohevesiniku tootmisüksuse koos tanklaga.