Ligi ühistranspordi rahastusest: me ikkagi oleme kärpimisolukorras
Regionaalministeerium soovib järgmise aasta riigieelarvest juurde umbes 50 miljonit eurot, et säilitada ühistranspordi rahastus senisel tasemel. Paralleelselt tuleks edasi minna ka ühistranspordireformiga. Rahandusminister Jürgen Ligi 50 miljoni eurost lisaraha järgmise aasta eelarves reaalseks ei pea.
Riigi toetus ühistranspordile on püsinud samal tasemel juba viis aastat. Samal ajal kulud siiski kasvavad. Eelmises koalitsioonilepingus on punkt, et osa automaksust saadavast tulust peaks minema ühistransporti. Seetõttu soovib regionaalministeerium järgmise aasta riigieelarvest dotatsioonideks umbes 50 miljonit eurot lisaraha.
"Eeskätt kuulub see juba varasemalt tehtud otsuste katteks. Midagi uut siin ei ole. Selleks, et praegust olemasolevat süsteemi töös hoida, on vaja ühstransporti lisaraha," lausus põllumajandus- ja regionaalminister Hendrik Johannes Terras.
Paralleelselt plaanib minister edasi minna ka ühistranspordireformiga. Üks osa sellest on liinivõrgu korrastamine.
"Me peame ühistranspordis midagi ümber korraldama, selleks, et see oleks jätkusuutlik, sest igal aastal seda lisataotlust esitada - pikas perspektiivis see lihtsalt läheb hästi keeruliseks. Kindlasti tuleb üle vaadata ka kõik erinevad liinid, et need vastaks reaalsusele ja reaalsetele vajadustele, et tühje liinikilomeetreid ei oleks - me ei ole nii jõukad, et me saaksime tühje kilomeetreid üleval pidada," lisas Terras.
Põlva- ja Võrumaal ühistransporti korraldava Kagu ühistranspordikeskuse juht Sander Saar tõdeb, et nende piirkonna suurim mure on hajaasustus ehk piirkonnad, kus ei ela peaaegu mitte kedagi, ent regulaarset bussiühendust pakkuma peab.
"Jah, meil on täna dubleerimist - nii rongide kui busside näol teatud marsruutidel. Seetõttu oleks seal kokkuhoiukohti küll. Kui väiksem buss või auto tähendaks ka väiksemat kilomeetrihinda, siis saavutaks kulude kokkuhoidu. Olen ka seda meelt, et regulaarselt pakkuda ühendusi täiesti asustustühjas alas, kus sõidusoovid on väga hajeli või üksikud - seal selline regulaarne ühistransport tõesti täna enam ei õigusta ennast ja seal tuleks mõelda nõudepõhiseid lahendusi," sõnas Saar.
Ent plaan on vähendada ka regionaalsete ühistranspordikeskuste hulka. Praegu on neid 11.
"Minu isiklik hinnang on, et Eesti-suuruses riigis meil piisaks, kui meil oleks üks ühistranspordikeskus juhtimise mõttes, aga kindlasti on oluline see, et meil oleksid seal selle keskuse all ka inimesed kohapeal, kes teaksid neid kohalikke vajadusi kõige täpsemalt," ütles Terras.
"Kui me viimati märtsikuus sellel teemal kokku saime, nii ministeeriumi kui ka kohalike omavalitsustega, siis jäi õhku kõlama mõte, et kui kohalikud omavalitsused ühistranspordikeskuste konsolideerimist ei toeta, siis sellega ka edasi ei minda. Minu jaoks on täna ka uudis, et mõeldakse teemal, kuidas teha seda ühest asutusest," lisas Saar.
Rahandusminister Jürgen Ligi 50 miljoni eurost lisaraha järgmise aasta eelarves reaalseks ei pea.
"Me ikkagi oleme kärpimisolukorras ja kaitsekulude järsu tõstmise olukorras ja kõik teised valdkonnad sellega kahtlemata hakkavad koomale tõmbama. Kõigil ministritel on väga häid põhjendusi väga suurte summade ärakulutamiseks, väga häid põhjendusi. Paremaid ilmselt, kui regionaalminister oskab," lausus Ligi.
Lisaraha saamata tuleb arutama hakata võimalikku piletihinnatõusu.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"