Eile teatas Iisrael, et 11 nädalat täielikus blokaadis elanud Gazasse lubati sisse 93 ÜRO abiveokit. BBC teatel asub saadetis tegelikult Gazast paaritunnise autosõidu kaugusel, kus see on ootel. Iisraeli võimude teatel püütakse kõigepealt tagada, et Hamas abi ära ei varastaks.

Kerem Shalomi piiripunkti, mille kaudu abi Gazasse minema peaks, kogunesid aga kolmapäeval Iisraeli aktivistid, kellest ühed tulid abi saatmist takistama ja teised vastupidi tagama, et see ikka üle piiri pääseks.

"Mitte kunagi inimkonna ajaloos pole ühegi seaduse, rahvusvahelise õiguse ega moraaliseaduse alusel palutud ega nõutud, et keegi peaks tooma vaenlasele toitu ja isegi relvi, samal ajal kui Hamasi vangikongides hoitakse pantvange, ja selle pärast olengi siin, et proovida seda peatada," lausus abiandmise vastane Michael.

"Olukord Gazas on kohutav. Ja meie pantvangidel pole seal toitu, neid ohustab Hamas, meie valitsuse pommirünnakud ja me tahame olla kindlad, et abi läheks kohale, me tahame olla kindlad, et asjad Gazas tasapisi paranevad ja et me lõpetame selle sõja," sõnas abiandmise pooldaja Dotan.

Iisraeli väitel ei ole Gazas tegelikult nälga. Koha peal avaneb ajakirjanikele teistsugune pilt.

"Tulin siia supiköögi järjekorda hommikul kell kaheksa, et võtta potitäis suppi, mis vaevu kustutab kellegi nälga. Sellest portsust ei piisa isegi ühele inimesele ja selle kõrval ei ole leiba. Sööme seda, aga näljatunne jääb. Ükskõik, kui palju keegi sööb, ta jääb näljaseks, sest leiba pole. Pole jahu," ütles nelja lapse isa Gaza supiköögi järjekorras.

ÜRO hoiatas eile, et kui abisaadetis Gaza kriitilistesse piirkondadesse ei jõua, võivad lähema kahe ööpäeva jooksul elu kaotada kuni 14 000 väikelast.

EL plaanib asuda Iisraelit survestama

Euroopa Liit asub üle vaatama assosiatsioonilepingut Iisraeliga. Nii loodetakse survestada Iisraeli, et Gazasse lubataks rohkem humanitaarabi.

Eile õhtul pärast Euroopa Liidu välisministrite kohtumist ütles Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas, et Iisraelile peab avaldama survet, et muuta olukorda Gazas.

"Olukord Gazas on katastroofiline! Humanitaarabi, mille läbipääsu on Iisrael lubanud, on muidugi teretulnud, aga see on vaid tilk ookeanis. Abi peab liikuma kohe ja ilma takistusteta," lausus Kallas.

Hollandi juhtimisel nõudisid mitmed liikmesriigid, et Euroopa Liit hindaks üle assossiatsioonilepingu Iisraeliga. See 2000. aastal sõlmitud leping on diplomaatiliste ja kaubandusuhete alus.

"Mitte võrreldav Euroopa Liidu liikmelisusega, aga siiski teatus mõttes erisuhe lähimate partneritega, mis Euroopa Liidul on," selgitas Euroopa Parlamendi liige Sven Mikser.

"Liikmesriikide seas on suur enamus, mis toetab Iisraeliga assossiatsioonileppe artikkel kahe üle vaatamist. Seega me alustame sellega ja samal ajal on Iisraeli teha humanitaarabi liikumine taastada," lisas Kallas.

Leppe artikkel kaks on üldsõnaline kinnitus, et Euroopa Liidu ja Iisraeli suhted põhinevad austusele inimõiguste ja demokraatia vastu.

"Nälja kasutamine relvana ükskõik milliste sõjaliste või poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on rahvusvahelise humnaitaariõigusega karjuvas vastuolus. Hamasi terrorirühmituse hävitamine on kindlasti õilis eesmärk. See ei ole kindlasti eesmärk, mis õigustaks laste surnuks näljutamist," ütles Mikser.

Lepingu muutmine nõuaks samas eraldi otsust ja selleks ei pruugi liikmesriikide seas üksmeelt olla. Pigem loodab Euroopa Liit, et lepingu üle vaatamine on piisav hoiatus Iisraelile.

"Kogu Euroopa Liit eeldab, et see on väga tähtis signaal. Me ei tohiks seda alahinnata. Mul on hea meel, et Hollandi ettepanekut võeti mujal Euroopas kuulda ja see saadab väga tugeva signaali," sõnas Hollandi välisminister Caspar Veldkamp.