Laupäeval avalikustatud koalitsioonilepingu 406. punkt, kus on kirjas, et valitsus kavatseb "vähendada kohalike omavalitsuste halduskoormust hooldereformis, kaotades nõude inimese omaosaluse kompenseerimiseks keskmise penisoni ulatuses" on tekitanud nii ajakirjanikes kui ka opositsioonipoliitikutes küsimuse, kas uuel valitsusel on kavas tagasi pöörata 1. juulist 2023 jõustunud hooldereform, mis vähendab inimeste omaosalust hooldekodu koha eest tasumisel.

Koalitsioonikõnelustel osalenud Riisalo väitis ERR-iga rääkides, et reform jääb senisel kujul kehtima ja muudatused seisnevad bürokraatia vähendamises.

"Hooldereform planeeritud kujul jääb kehtima. Ma saan aru, et sellega on olnud segadust sõnastuse osas," sõnas Riisalo, tunnistades, et selle koalitsioonilepingu punkti sõnastus oli segadust tekitav.

Riisalo ütles, et muudatus, millest koalitsioonilepingus jutt käib, puudutab seda osa, mis on inimese omaosalus. "Reformieelselt maksid inimesed 81 protsenti kõikidest kuludest. Tänaseks maksvad nad 51 protsenti. Kulud jaotuvad kaheks: üks on hoolduskomponent, mida peale reformi rahastab kohalik omavalitsus riigi poolt antud rahast. Kui riik 2023. aastal andis 34 miljoni eurot KOV-idele, siis käesoleval on eraldatud 65 miljonit eurot KOV-ide tulubaasi," rääkis Riisalo.

"Teine osa on inimese omaosalus, mis on majutuse ja toitlustuse eest. See on 51 protsenti, mis inimesed reformijärgselt ise katavad. Muudatus puudutabki seda osa. Praegu kehtivas seaduses on KOV-il kohustus kompenseerida inimese omaosalust keskmise pensionini. See loogika ja kohustus ei kao kuhugi ära. Küll aga ei pea tulevikus KOV-id tegema arvutusi igal aastal, kui keskmine pension on muutunud, kõikide hooldatavate seas lepingute muutmistega. Nad saavad paindlikumalt oma kohustust täita inimeste ees," selgitas Riisalo.

Riisalo ütles, et sellist käiku on soovitanud riigikontroll, et vähendada bürokraatiat ja samuti on seda soovinud KOV-id, et haldustoiminguid vähendada, ning seda on soovinud ka teenuseosutajad.

Riisalo lisas, et mõne inimese jaoks võib see olukorda muuta, kuid reformi tervikuna ta ei mõjuta.

"Aga reformi tervikuna see ei mõjuta. Kogu see plaan, et on avaliku raha eest hooldekomponent tasutud, mis on 50 protsenti koguhinnast, jääb kehtima," ütles Riisalo.

Riisalo märkis, et kohalikud omavalitsused on tegelikult omaosalust tõstnud.

"Näiteks Tartu, kus omaosalus oli mullu 760 eurot, siis nüüd on see 800 eurot. Omavalitsused on võtnud suuremat vastutust hooldekodukoha tasumisel," ütles eksminister.

Kiik: üldsõnaline ja kantseliitlik lepe

Riigisekretär Keit Kasemetsa sõnul pandi seekord koalitsioonilepingut kokku erilise hoolega.

Kasemets kirjutas pühapäeval sotsiaalmeedias, et koalitsioonilepingu koostamisel osales seekord 185 huvigruppi-partnerit, ligikaudu 50 ametnikku eri ministeeriumitest ja riigikantseleist.

Riigisekretäri hinnangul pandi koalitsioonilepingut paika sarnaselt Soome, Hollandi, Belgia, Saksamaaga, kus need lepingud on mitusada lehekülge pikad ja detailselt ametnike ja huvigruppidega läbi arutatud dokumendid.

Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ütles, et praeguse valitsuse puhul on arusaamatu, mida need kaks kuud arutati.

"Lubati plaani, kuidas riigi muresid lahendada, aga saime üldsõnalise ja kantseliitliku dokumendi, kus pole selge, kust tuleb lisaraha sotsiaal- või tervishoiuteenuste parandamiseks," rääkis Kiik.

"Vajalikke kokkuleppeid tervishoiuvaldkonnas koalitsioonis selle kahe kuu jooksul pole tehtud," rääkis Kiik.