"Esialgu on kokku lepitud selles, et suurenevad avaliku sektori kulutused kaitsele. See kaitsevaldkonna enda kasv majanduses, ma ütleks, et veel nii kindel ei ole. Me räägime hästi palju rahast, aga me räägime väga vähe sellest, et kaitsevaldkonda rohkem kulutamine tähendaks ka ressursside ümber suunamist majanduses," rääkis Kaspar Oja.

"Meil oleks vaja sinna valdkonda rohkem inimesi ja ka tööstus peaks sinna liikuma. Tööstuse puhul küll räägitakse kaitsetööstusest, aga sageli unustatakse, et see valdkond on väga tugevalt reguleeritud ja seal muudatuste tegemine ei ole üldse nii lihtne kui võib esialgu tunduda. Eestis on ka seda räägitud, et kaitsevaldkonna ettevõtte alustamine on väga keeruline, aga Eesti on üsna paindlik riik. Kui juba Eestis on keeruline, siis me võime ette kujutada kui keeruline see võib olla näiteks Saksamaal, mis on Euroopa tööstusliider, aga kindlasti ka hästi tugevalt reguleeritud ja oma ajaloo tõttu selle valdkonna osas väga ettevaatlik," lisas Oja.

Martin Herem ei usu samuti kaitsetööstusest võiks saada mootor majanduskasvule.

"Ei paista niimoodi. See, mis on tänane osakaal ja isegi see, mida loodetakse saada on päris suured arvud, millest räägitakse, arvatakse, et võib-olla kaks protsenti majandusest. Ma ei näe, et see täna selliseks kujuneks. Ja see kaks protsenti ei ole ka ju kuidagimoodi mingi mootor, siiski väike osa. Need arvud kahtlemata kõik kasvavad, kulutused kasvavad. Aga kui me vaatame kogusummat, mis riigid üleüldse majandavad ja kulutavad, siis ma küll ei usu, et see midagi väga palju kasvataks. Iseasi, kui palju ta arendab nüüd mingisugust tehnoloogiat selle kõige käigus, mida kasutusele võetakse," rääkis Herem.

"Küsimus on ka selles, et kust me kõike seda hangime, mis me tahame saada. Kas me ostame edasi Ameerikast, jääb see Euroopa turule või me suudame mingisuguseid asju toota Eestis," lisas Herem.

Kaspar Oja tõi välja ka Eesti väiksuse teema ning rõhutas, et kaitsetööstus saaks eksisteerida, peaks see olema kindlasti ekspordile suunatud. Samuti on tema sõnul kaitsetööstuse ettevõtete puhul tegemist oluliselt teistsuguste ettevõtetega, kasvõi seetõttu, et töötajatele on vaja põhjalikku julgeolekukontroll.

"Ma arvan, et kiiresti on seda küll võimalik teha, aga see eeldab seda, et on väga tugev poliitiline toetus," sõnas Oja.

"Ma arvan, et kui Eestis toodetakse midagi, mida Eestil on vaja, aga mida toodetakse ka mujal, siis tõenäoliselt peaks riik sellele peale maksma. Sest Eesti vajadused ongi tegelikult nii väikesed, et minu hinnangul lihtsalt see ettevõte ei jõua kasumisse kuni ta ei jõua välisturule," ütles veel Herem.