Kõik riigid mõtlevad üha rohkem enda kaitsmisele. Eriti kui suurriikide konkureerimise ning uudsete globaalsete poliittuulte käes on aru saadud, et teiste abile lootmisest ei pruugi kasu olla. Kaitsekulutused on fookusesse tõstetud üle kogu Euroopa, mitte pelgalt Eestis. Kuid suhtumiselt ei peaks neid pidama kulutusteks, vaid eelkõige investeeringuteks rahusse, tehnoloogia arengusse, majandusse.

Kaitsetööstus on strateegiliselt oluline majandusharu, mis tegeleb Eesti riigi kaitsevõime tagamiseks vajalike toodete ja teenuste arendamise, tootmise ja turustamisega. See hõlmab laias valikus tehnoloogiaid alates konventsionaalsetest relvadest kuni keerukate elektrooniliste süsteemideni. Kaitsetööstuse eesmärk on varustada relvajõude kõrgetasemeliste lahendustega, mis võimaldavad neil täita oma missiooni nii rahu- kui ka kriisiolukorras.

Natuke taustast. Kaitsetööstus on ülemaailmselt märkimisväärse majandusliku tähtsusega sektor, kui selle maht ületab kaht triljonit(!) USA dollarit aastas. Suurimad eksportijad on USA, Prantsusmaa, Hiina, Saksamaa ja Suurbritannia ning ettevõtted Lockheed Martin, Raytheon Technologies, Boeing, BAE Systems, Northrop Grumman, EADS, Thales, Leonardo ja Rheinmetall.

NATO riigid on võtnud eesmärgiks kulutada kaitsele vähemalt kaks protsenti SKP-st, mis on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodete järele. Kuna valdkonda iseloomustab pidev innovatsioon ja tehnoloogiline areng, käib võidujooks, kus on olulised nii kiirus, julgus, nutikus kui ka vastupidavus.

Fookusesse on kerkinud mitmed uued suunad nagu tehisintellekt ja autonoomsed süsteemid (iseseisvalt tegutsevad relvastatud droonid ja robotid), suunatud energia relvad (laser- ja mikrolainerelvad), kübersõda (võimekus rünnata vastase infosüsteeme ja kaitsta enda omi) ning nanotehnoloogia (uute materjalide ja imepisikeste süsteemide arendus).

Olukorrast Eestis

Euroopa kaitsetööstus on viimastel aastatel läbinud olulise transformatsiooni. Varem peljatud termin kahene kasutus on saanud ütlemata populaarseks. Euroopa Liidu tasandil on loodud Euroopa Kaitsefond (EDF), mille eesmärk on toetada koostööprojekte ja innovatsiooni.

Eestis on kaitseministeerium jaganud aastaid uuenduslikkust soodustavaid grante. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on toetanud teadus- ja arendustegevust ettevõtete tasemel ning sellest aastast loodi ka eraldi rakendusuuringute voor kaitsevaldkonna jaoks.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaitsevoorus on paika pandud selged alad, millele keskendutakse: droonitehnoloogiate lahendused, kuluefektiivsed droonide tootmistehnoloogiad; linnakupõhised elektroonilise sõjapidamise (EW) kaitselahendused; lahingsüsteemide arendused; üksuste olukorrateadlikkust tõstvad lahendused; lõhkeainete ning -materjalide, laske- ja lahingumoona tootmise arendamine; pettevahendid (imitatsioonivahendid, elektroonilised peibutusvahendid); taktikaline toidumoon ja sõdurivarustus (sh. meditsiin); siseturvalisuse lahendused; mehitamata sõidukid; küberturvalisus ja tarkvara (nt. simulatsioonikeskkonnad, side). Kõik see peab Eesti kaitsetööstusele korralikult hoogu juurde andma.

Praegu on sektor veel suhteliselt noor, kuid kiiresti arenev. Seda toetab tihe koostöö kaitseväe, kaitseministeeriumi ja kaitseliiduga. Hea koordinaatorina on end kehtestanud Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit. Väikese riigina on fookus nišitoodetel ja -lahendustel ehk IT-süsteemidel, droonidel, monitooringul ja küberkaitsel. Suuremat pilti ühes teiste kogemustega annab juurde aktiivne osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.

Eesti ettevõtted on lühikese ajaga saavutanud edu mitmetes valdkondades: küberturvalisuse lahendustes, autonoomsetes maismaa- ja meresüsteemides ning side- ja juhtimistehnoloogiates. Kui 2020. aastal oli Eesti kaitsetööstuse ekspordimaht 46 miljonit eurot, siis mullu juba 350 miljonit koos üle 400 miljoni euro suuruse müügituluga.

Visioon on jõuda 2030. aastaks kahe miljardi euro suuruse käibeni, keskendudes innovaatilistele kaitsetehnoloogiatele. Kuivõrd juba praegu suunatakse aastas mitukümmend miljonit eurot teadusarendustegevusse, mis aitab luua kõrgema lisandväärtusega tooteid, on see maailmas toimuvat arvestades vägagi realistlik.

Kuidas seda teha? Klientide hulk vajab kasvatamist. Väikeriigi tellimused üksi ei ole ettevõtete arengu jaoks piisava mahuga. Eestlastel on suurepärane võime kasutada tekkivaid võimalusi teistest kärmemalt ehk vaja on olla õigel ajal õiges kohas. Samuti on vajalik pidevalt avastada uusi alamvaldkondi, et vältida otsest võitlust suurte konkurentidega ja saavutada parem marginaal.

Toodete valideerimine on vaja muuta kiiremaks ja professionaalsemaks. Ukraina kogemuse näitel pole aega oodata ja iga täiendav päev on kaotatud päev. Samuti peab muutuma senisest lihtsamaks rahastamine.

Mida toob tulevik?

Kaitsetööstus ei toeta ainult riigi sõjalist võimekust, vaid see arendab ka majandust. Iga kaitsevaldkonda panustatud euro kasvatab teadmuspõhist tööhõivet, toetab kõrge lisandväärtusega tootmist ja tugevdab tehnoloogia arenduskeskkonda. Eesti suutlikkus ise luua ja toota tõstab meie riiklikku usaldusväärsust liitlaste seas, parandades ühtlasi geopoliitilist positsiooni.

Sektori dünaamilisuse, tõusva tähtsuse ja kiire arengu juures seistakse globaalse ebastabiilsuse ja uute julgeolekuohtude kõrval silmitsi mitmete väljakutsetega nagu kasvav konkurents, regulatiivsed piirangud ning eetilised kaalutlused.

Sellest hoolimata on oodata veelgi suuremat rõhku tehnoloogilisele innovatsioonile, eriti tehisintellekti ja autonoomsete süsteemide valdkonnas, samuti tihedamat rahvusvahelist koostööd ühiste ohtude vastu võitlemisel. See tähendab, et tekib rohkem ettevõtteid, mis peavad edu nimel koostööd tegema. Toimivate võimete arendamiseks tuleb kombineerida olemasolevaid ja uusi tehnoloogiaid.

Eesti kaitsesektori arenguks loovad eeldused juba tegutsevad ambitsioonikad ettevõtted, valdkonna uued tegijad, ülikoolide kompetents ja vastav tugivõrgustik. Tänu nendele ja mitmetele teistele teadmusmahukatele sektoritele on võimalik lahendada keerulisemaid probleeme ja jõuda seeläbi uue kvaliteedini meie majanduses.

Euroopa Liidu teadusuuringute raamprogrammi "Euroopa Horisont" kogueelarve perioodiks 2021–2027 on 95,5 miljardit eurot. See on konkurentsipõhine raha, mille puhul ei ole piiranguid, kui palju toetust üks riik saab. Kui palju Eesti ettevõtted sealt toetusraha ära toovad – tegu on ühe peamise võimalusega rahvusvaheliseks koostööks – sõltub sellest, kui vajalikke ja uuenduslikke tehnoloogiaid arendatakse ning kui aktiivsed piiride üleses ühistegevuses ollakse. Tõsi, tihedas konkurentsis läbimurdmiseks on vaja oma ideed ka hästi esitada ja kaitsta.

EDF-i maht samaks perioodiks on 7,3 miljardit eurot. NATO innovatsioonifondi suurus kahese kasutusega tehnoloogiaid arendatavate ettevõtete tarvis on miljard eurot. Lisaks on Eesti riik moodustanud oma kaitsefondi, mis investeerib, et arendada siinset kaitsetööstust, luua uuenduslikke võimekusi ja vastata kasvavale globaalsele nõudlusele.

Plaan on investeerida kuni nelja juba tegutsevasse või peatselt loodavasse fondi mahus 5–20 miljonit eurot fondi kohta. Kõige selle kõrval on Eesti ettevõtete jaoks kasutatavad tavapärased tööstusele suunatud laenud, käendused ja eksporditoetused.

Riigi ülesanne on kaitse- ja majanduspoliitika sidumine. Tervikliku juhtimise ja visiooni kõrval on vaja ka stabiilset rahastust ning Eesti on selle osas selged sammud astunud. Kaitsevaldkonna ettevõtteid toetatakse nii kaitseministeerium kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu. Mahud ületavad kümme miljonit eurot aastas, mis on korralik panus.

Seega, kui küsida, milleks meile kaitsetööstus, siis selleks, et kasvada ja kesta. Kaitsetööstus ei ole pelgalt julgeolekualane reageering, vaid strateegiline investeering Eesti tulevikku. Meie eesmärk peab olema targalt positsioneeritud, teadmusmahukas ja ekspordivõimeline sektor, mis tugevdab Eesti julgeoleku kõrval ka majandust ja innovatsioonipotentsiaali.

Eesti kaitsetööstus

• Milrem Robotics jätkab edu mehitamata maismaasõidukite vallas. THeMIS mehitamata maismaaplatvorm on leidnud kasutust mitmes NATO riigis ja Type-X mehitatud lahingumasin on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Välisinvestorid on näinud ettevõttes suurt väärtust ja arendavad seda edasi.
• Cybernetica, Nortal, CybExer, SensusQ tugevdavad oma positsiooni küberkaitse ja turvalise andmevahetuse valdkonnas, pakkudes lahendusi kaitsesektorile.
• Defendec, DefSecIntel – piirivalve ja kaitseväe territooriumi jälgimise lahendused on leidnud uusi kliente. Arendatakse uusi tooteid ja müügimahud suurenevad.
• Frankenburg, Helsing – relvade arendajad suudavad luua uusi ja innovatiivseid tooteid.
• Threod Systems, Marduk, Lendur.ai jätkavad drooni- ja luuresüsteemide arendamist, laiendades oma tooteportfelli ja eksporditurge.
• Rantelon, Wayren – side- ja segajatehnoloogiate valdkonna arendajad on laiendanud eksporti.
• Reach-U, Kappazeta – nende geograafilise informatsiooni süsteemid on leidnud rakendust kaitsevaldkonnas.