Läti andis neljapäeval kolmandat päeva järjest õhuohu hoiatuse. Teisipäeval suleti Lätis drooniohu tõttu koolid ning peatati rongiliiklus. Leedu riigijuhid olid kolmapäeval sunnitud varjendisse minema ning lennuliiklus Vilniuse lennujaamas peatati ajutiselt pärast seda, kui riigi õhuruumi arvati olevat sattunud järjekordne droon. Võimud seiskasid ka rongiliikluse pealinna ümbruses ning koolidele ja lasteaedadele anti korraldus viia lapsed ohutusse paika.

Kuigi droonid on lennanud ka Eesti õhuruumis, ei ole Eesti nii laialdasi meetmeid rakendanud. ERR küsis Martin Heremilt, kas Läti ja Leedu on üle reageerinud või on Eesti liiga leigelt reageerinud.

"Seda on siitpoolt vaadates raske öelda, sest ma ei tea, kui palju neid droone seal õhus oli. Erinevate sensoritega, nagu akustika, radar – nende abil saab tõenäoliselt hinnata ka trajektoore, kuhu ta läheb. Ta võib ka ära pöörata, aga suunda ikkagi saab määrata. Ja seepärast saab öelda, kuhupoole tuleb oht, ja siis lõpuks selle põhjal tehakse otsus. Mina täna ei julge öelda, et see oleks ülereageerimine. Või meie puhul kindlasti, et see oleks alareageerimine. Ma arvan, et tuleb kasutada neid meetmeid, mis kasutada on," kommenteeris Herem.

"Ma arvan, et kui meil hulgub siin mõni üksik droon ja me enam-vähem näeme tema lennutrajektoori, siis me võime ennustada, kuhu ta läheb, ja tervet Eestit keldrisse saata ei oleks kindla peale mõtet. Seda ei tehta ka Ukrainas. Nii et ei oleks seda mõtet teha. Aga kui me näeme, et mingisugusel kursil Võru, Põlva, Tartu, Jõgeva maakonnas mingisugune asi lendab, mis on ohtlik, siis sellistes piirkondades võib sellist varjumist teha küll. Aga seda peab otsustama juba õhuoperatsioonide juhtimiskeskus või siis mingisugune regionaalne keskus, kes näeb seda asja palju paremini," rääkis Herem. 

Heremi sõnul ei näe ta sellisel juhul põhjust ka valitsuse evakueerimiseks. "Mina isiklikult, teades, et üks droon on õhus, valitsust suurtes majades väga keldrisse kuskile kohe ei ajaks, vaid ma pigem ikkagi hindaks seda trajektoori."

Heremi sõnul annab see, et Eesti õhuruumis droon alla lasti otsustajatele enesekindlust juurde. "Kindlasti see viimane hävitusfakt nihutab piire, annab nii otsustajatele erinevatel tasanditel, nii Tallinna õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses kui ka piloodile rohkem kindlust teha sedasama," sõnas Herem.

Kuidas droone hävitada?

Kuigi hävitajalt raketiga drooni alla laskmine on kulukas, on see Heremi sõnul ohutum, sest rakett hävitab drooni pea täielikult. "Kui lasta sellist sihtmärki raketiga, siis tõenäoliselt ta lendab niivõrd väikesteks tükkideks, kaasa arvatud rakett ise, et nad alla kukkudes maja pihta tekitavad pigem katusevigastusi kui mingeid suuri purustusi," rääkis Herem.

Samas madalal lendavat drooni ülalt raketiga lastes toob see Heremi sõnul kaasa hoopis ohtlikuma olukorra, sest maapinnale hakkab mõju avaldama raketi plahvatusefekt.

Ka kuulipildujaga lastes peab Heremi sõnul alati arvestama nurka. "Lihtsustatult öeldes, kui Tallinnasse siseneb droon, siis võib seda 12,7 mm kuulipildujast lasta. Aga kui ta on [õhutõrjest] mööda läinud, siis Tallinna suunas enam lasta ei tohiks. Sest kõik need kuulid, kogu see laskemoon, mis õhku lastakse, jõuab ju mingi hetk maha. Nii et Lasnamäel tõrjudes ja linna poole lastes külvaks see Raekoja platsi põhimõtteliselt kuulipildujamoona," lausus Herem.

Herem rääkis, et kaitstes mingisugust objekti, olgu see Tallinna linn või 330-kilovoldised alajaamad, tehakse seda alati palju kaugemalt.

"Esimene kaitsevöönd peaks olema, kas rindejoon või meie puhul Eesti riigipiir ja 20 kuni 30 kilomeetrit sellest sissepoole. See peaks olema esimene tsoon, kus droonid üldse vastu võetakse. Ja Eestis siis vastavalt, kas idapiir, võib-olla ka mingi tsoon Lätiga, aga parem, kui lätlased oma idapiiri kindlustaksid. Tõenäoliselt rannikujoon. Ja need peaksid siis olema vastavaid vahendeid täis. Seal 12,7- või 23-millimeetrine kuulipilduja või ka meie lahingumasin CV90, kus on 35 millimeetrit. Need on kõik vahendid, mis on ka Ukrainas kasutusel. Selle aluseks on õhuseire, mis meil täna aina paraneb," lausus Herem.

Herem ütles, et Ukrainas lastakse pea pooled droonid alla helikopteritelt ja väiksematelt lennukitelt ning 30 protsenti püüdurdroonidega.

"Kõiki neid vahendeid tuleb omavahel kombineerida ja kasutada. Ma tean, et Eesti kaitsevägi siin neid samme vaikselt ikkagi astub," sõnas Herem.

Miks aga Eestis ikkagi varem droone alla ei lastud?

"On võimalik, et nad ei ole seda alati näinud nendes kohtades, kus oleks saanud lasta. Sest kui 50 meetri kõrguselt lendab objekt, siis ka radarile on ta raskesti nähtav. Ma julgen öelda, kolme kuni viie kilomeetri pealt on ta juba kadunud, kui on selline maapinnal paiknev radar, mis nende nägemiseks on ette nähtud. Ukrainas on kõik teistmoodi, seal on palju suuremad, lagedamad maad. Ühel kõrgendikul püsides sa võid näha väga palju. Rohkem kui Eestis. Eestis mets, keskmiselt 18 meetrit puude kõrgus, hakkab seda juba varjama mõne kilomeetri pealt," vastas Herem.

Kuidas drooniohu korral käituda?

Herem rääkis, et 150 kilomeetrit tunnis liikuva drooni eest varjumiseks on seda kuuldes aega umbes 15 sekundit.

"Neid kuuleb umbes 15 sekundit enne seda, kui ta sinuni on jõudnud või sinust mööda lendab. Ukrainas nii käitutaksegi. Kui on häire, siis vahetevahel jätkad oma tegevust, aga hoiad kõrvad lahti. Ja kui sa seda urinat kuuled, siis 15 sekundit on aega kuskile varjuda," ütles Herem.

Herem märkis, et kuigi tavaliselt ei ole nende droonide lõhkelaengud nii suured, et peaks kuhugi maa alla varjuma, võib see droon kortermaja seina pihta plahvatades sinna siiski suure augu teha.

"Nii on näiteks niinimetatud Vene ründedrooni Geran 3 puhul, mille lõhkepea kaal on kuni 50 kilo tavaliselt, aga lõhkeainet on seal veidi vähem. Ma tean, millised on Ukraina kaugmaadroonid, aga mul ei ole infot selle kohta, kui võimsa lõhkepeaga nad on. Aga ma hindan küll, et see võiks olla enam-vähem samas suurusjärgus," rääkis Herem.

"Kui sellist mürinat kuulda, siis tuleks liikuda viivitamatult, kas kahe seina reegli järgi, olgu see siis kasvõi vannituba, või keldrisse. Aga kindlasti ei maksa hakata vahetama maju, minna kuskile avalikku varjumiskohta, kui sul on oma kelder juba olemas või kasvõi vannituba. Joosta sel hetkel on pigem ohtlik. Seda tuleks teha juba siis, kui häire välja kuulutatakse. Siis tuleks minna," ütles Herem.

"Kui kahte seina ei ole, siis tuleb pikali maha heita, ka see juba päästab väga palju. Eriti kui me räägime kildudest ja ümberringi lendavatest igasugustest tükkidest," lisas Herem veel.