Gaza humanitaarfond (GHF) teatas, et on pärast 11-nädalat kestnud Iisraeli blokaadi sõjast laastatud enklaavis välja jaganud umbes 8000 toidukasti, mis võrdub 462 000 toidukorraga.

Iisrael ja GHF teatasid tõendeid esitamata, et Hamas on püüdnud takistada Gaza tsiviilisikute jõudmist abijaotuskeskusesse. Hamas lükkas süüdistuse tagasi.

Hiljem teisipäeval süüdistas Hamasi meediabüroo Iisraeli sõjaväge vähemalt kolme palestiinlase tapmises ja 46 inimese haavamises ühe abijagamiskoha lähedal, samas kui seitse inimest jäid seal teadmata kadunuks. GHF-i pressiesindaja ütles, et Hamasi väited ei vasta tõele.

Sihtasutus teatas sellele kommentaariks, et teisipäeval oli abi otsivate inimeste arv ühes punktis nii suur, et selle meeskond pidi tagasi tõmbuma, et võimaldada inimestel abi ohutult vastu võtta ja abijagamist hajutada ning sellega inimohvreid vältida. Samas öeldi, et abijagamisel inimohvreid ei olnud ning keegi ei seal tulistanud.

Iisrael ei ole Hamasi väidet koheselt kommenteerinud. Varem teatas Iisraeli sõjavägi, et nende väed tulistasid hoonekompleksist väljaspool asuvas piirkonnas hoiatuslaske ja kontroll taastati.

ÜRO pressiesindaja nimetas juhtunu pilte südantlõhestavaks.

USA-Iisraeli fond alustas abi tarnimist esmaspäeval, kuid esmalt näisid palestiinlased võtvat kuulda protsessi kohta antud hoiatusi, sealhulgas Hamasi hoiatusi fondi abijagamiskohtades kasutatavate biomeetriliste sõeluuringute kohta.

Iisrael on teatanud, et tema väed ei osale GHF-i objektidel abi jagamises.

Kuid Iisraeli ja USA heakskiit fondi tegevusele on pannud paljud kahtlema selle neutraalsuses. Sealhulgas tekitas kahtlusi selle endise juhi ootamatu ametist lahkumine pühapäeval.

Iisraeli sõjaväe teatel on rajatud neli GHF-i abijagamispunkti.

Iisraeli ametnike sõnul on uue abisüsteemi üks eeliseid võimalus sõeluda abisaajaid, et välistada kõik, kes on Hamasiga seotud. Alates 2023. aasta oktoobrist Hamasiga sõdinud Iisrael süüdistab Hamasi varude varguses ja nende kasutamises oma positsiooni kinnistamiseks. Hamas on süüdistused tagasi lükanud.

Sihtasutuse plaanidest teavitatud humanitaarabi organisatsioonid väidavad, et kõik, kes saavad abi, peavad alluma näotuvastustehnoloogiale, mida paljud palestiinlased kardavad, et see satub Iisraeli kätte, et seda kasutada nende jälgimiseks ja hiljem võimalikuks represseerimiseks. Süsteemi toimimise üksikasju pole avalikustatud.

ÜRO ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid on fondi boikoteerinud, mis nende sõnul õõnestab põhimõtet, et humanitaarabi tuleks jagada konflikti osapooltest sõltumatult, lähtudes vajadusest.

"Humanitaarabi ei tohi olla politiseeritud ega militariseeritud," ütles Rahvusvahelise Punase Risti komitee peapressiesindaja Christian Cardon.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce tõrjus abiprogrammi kriitikat kui kaebusi stiili kohta, öeldes ajakirjanikele, et abi jagatakse vaatamata Hamasi jõupingutustele protsessi häirida.

ÜRO pressiesindaja Stephane Dujarric ütles New Yorgis ajakirjanikele, et ÜRO-l ja tema partneritel on kindel plaan abi andmiseks meeleheitel elanikkonnale ja et Iisrael lubab tal endiselt abi anda, kuid sellega kaasneb palju takistusi.

Iisraeli sõjavägi ütles avalduses, et 400 humanitaarabiautot ootavad Gazas abi väljajagamist, kuid ÜRO keeldub endiselt oma tööd tegemast.

USA-s asuv World Central Kitchen teatas teisipäeva hilisõhtul tehtud avalduses, et kuigi Iisrael on lubanud osa organisatsiooni veokeid Kerem Shalomi piiripunkti kaudu Gazasse, hoitakse enamust abi ikkagi piiril kinni.

Eelmisel nädalal leevendas Iisrael oma blokaadi, lubades rahvusvaheliste agentuuride abiautodel Gazasse sõita.

Tihedalt asustatud rannikuäärse enklaavi jõudnud abi kogus on aga olnud murdosa 500–600 veokist, mida see ÜRO agentuuride hinnangul iga päev sealse rahva elus hoidmiseks vaja läheb.

Kui väike abivoog on taastunud, on Iisraeli väed, kes kontrollivad praegu suurt osa Gazast, jätkanud rünnakuid erinevatele sihtmärkidele enklaavis, tappes 3901 palestiinlast pärast kahekuulise relvarahu kokkuvarisemist märtsi keskel, teatas Gaza tervishoiuministeerium.

Kokku on Iisraeli õhu- ja maasõjas hukkunud üle 54 000 palestiinlase, teatasid Gaza tervishoiuasutused. Iisrael käivitas oma rünnaku pärast Hamasi piiriülest rünnakut Iisraelile 7. oktoobril 2023, milles hukkus umbes 1200 inimest ja 251 võeti pantvangi ja viidi Gazasse.