Koalitsioonileppele andsid hinnangu Kristen Michal (Reformierakond), Kristina Kallas (Eesti 200), Urmas Reinsalu (Isamaa), Lauri Läänemets (SDE), Mihhail Kõlvart (Keskerakond) ja Siim Pohlak (EKRE).

Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe seab üheks sihiks innovatsiooni, kestlikkuse ja konkurentsivõime.

Saatejuht tõi välja, et opositsiooni sõnul on lepe sihitu, ambitsioonitu ja ei tegele põhiküsimustega.

Peaminister Kristen Michal vastas, et opositsioon ei ole kunagi koalitsioonilepet kiitnud. Ta rõhutas, et kaitsekulutused tõusevad viie protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), pensionite indekseerimine jätkub, tulumaksuküür kaob ning lastega pered ja puuetega inimesed saavad automaksu soodustuse. "Ma ei oska öelda, millele nad täpselt vastu on. Ma usun, et inimestele on see koalitsioonilepe üksikasjalik hea uudis," lisas peaminister.

Isamaa juht Urmas Reinsalu ütles, et praegusel keerulisel ajal tahavad inimesed lootust, kuid lisas, et sama seltskond, kes on kaks aastat riiki juhtinud, jätkab samas stiilis. Ta meenutas, et eelmine koalitsioonilepe sõlmiti 11 kuud tagasi ning väitis, et uus leping on eelmise jätk.

"Tegelikkuses on oluline teada seda, mida selles leppes ei ole. Selle sama seltskonna vedamisel ootab Eestit ees 26 uut maksutõusu," märkis Reinsalu ja lisas, et koalitsioonilepet ei saa vaadata kui deklaratiivset dokumenti, kui palju miski maksab, vaid tervikuna praeguse poliitilise juhtkonna suutlikkuse osas.

Eesti 200 esimees Kristina Kallas rõhutas, et kahe kuu jooksul toimunud kõnelused olid väga detailsed ning väga selge eesmärk oli lepingusse mitte kirjutata üldsõnalisi lubadusi, mida pole reaalselt võimalik ellu viia. "Selle koalitsioonilepingu puhul on konkreetsed tähtajad nendele tegevustele taha kirja pandud, need on läbi räägitud, läbi analüüsitud. Kas valitsus neid tähtaegu täita suudab, on läbi mõõdetud," märkis Kallas.

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets märkis, et opositsiooni ülesanne ongi tuua välja puudused ja pakkuda alternatiive. Ta lausus, et enamus koalitsioonileppesse jõudnud asju olid varasemalt juba ministeeriumite tegevuskavades kirjas ka siis, kuid sotsid valitsuses olid. "Tõsi, päris palju olulisi asju on siit puudu. Kaks halba tendentsi hakkavad silma – üks on see, et siin on väga kitsad ärihuvid sisse kirjutatud ja teine halb uudis on pensionäridele, et hooldekodude koha eest peavad pensionärid ja inimesed ise maksma," lisas ta.

Keskerakonna esimees Kõlvart märkis, et see on suur saavutus, et pensionite indekseerimine jätkub, kuna üks koalitsioonipartner oli hirmutanud, et sellest tuleb loobuda. "Maksude teemat võib täna nimetada "maksude ringmajanduseks" – samad maksud, erinevad teemad ja kogu aeg arutame, kaks protsenti ja siis veel kaks protsenti, ütleme, et on ajutine ja pärast, et on püsiv lahendus. Kehtestame automaksu, siis saame aru, et see on vastuolus põhiseadusega ja pakume inimestele leevendust," rääkis ta.

EKRE esindaja Siim Pohlak ütles, et ta ei tähtsustaks seda koalitsioonilepet üle. Ta lisas, et Reformierakond on korduvalt andnud lubadusi, mida pole täitnud. Samuti märkis ta, et ei imestaks, kui koalitsioon enne aastavahetust laguneb.

"Mina nägin ilusa jutu varjus hoopis ohtlikke asju," lausus Pohlak. "Meil põlistatakse maksutõusud, mida lubati alguses ajutistena, on tulemas uus immigratsioonilaine nii-öelda tööjõurände varjus, liigutakse ka tsensuuri poole. Leppes on kirjas, et hakatakse toetama erameediat, mis paneb erameedia valitsusest sõltuvusse."

Michal rääkis, et pärast plaanitud maksutõuse saabub ilmselt maksurahu. "Maksukoormus 2025. aastal on umbes 36,8 protsenti, 2026. aastaks 35,6 ja aastaks 2029 umbes 35,1. Euroopas oleme sellega ikkagi tagumises kolmandikkus. Nii et maksukoormus riigil läheb allapoole," sõnas ta ning rõhutas, et arvutused on pärit rahandusministeeriumist.

Reinsalu meenutas, et Michal rääkis varasemalt, et ajutised maksud jäävad kehtima, sest Eesti valijatel peab olema õigus 2027. aastal hääletada, kas need maksud jäävad või mitte. "Sellel aastal kaotab keskmist palka teeniv inimene ühe kuu palga. Järgmisel aastal, kui Reformierakonna maksuküür rakendub, siis enesestmõistetavalt võetakse oluliselt rohkem inimestelt läbi käibemaksu ja üldise tulumaksunumbri ning kaudsete maksude tõusu see tagasi," ütles ta.

Kallas rõhutas, et Euroopas käib sõda ning Eesti peab Ukrainat toetama ja enda kaitsevõimet suurendama. "Me oleme maksutõuse tagasi tõmmanud mitte valitsuse valelikkuse, vaid selle tõttu, et selle aasta alguses muutusid Euroopas ka ühised reeglid. Nüüd saame ka meie Eestis reegleid muuta. Saame kaitsekulutusteks tõsta defitsiiti suuremaks ja selle tõttu ei ole meil vaja kõiki maksutõuse teha," ütles Kallas.

Läänemetsa sõnul teeb valitsus kaks põhimõttelist viga. Tema sõnul on Ukraina julgeolekuolukord püsiv vähemalt 10–20 aastat, mis eeldab suurt panust riigikaitsesse ehk teiste valdkonda arvelt ei saa kaitsekulutusi rahastada. Teine viga on Läänemetsa sõnul see, et ei räägita, et EL-i poolt lubatud suurem eelarve puudujääk tuleb ära kaotada aastaks 2029. "Kui me arvestame, et meil on ka teedehoidu ja muudesse valdkondadesse raha juurde vaja, siis meil on ikka miljard eurot vaja," lausus Läänemets ning lisas et valitsus lükkab lihtsalt maksutõuse edasi ja mõistlikum oleks rakendada astmelist tulumaksu.

Kõlvart märkis, et kui kasutada Reformierakonna maksukalkulaatorit, siis 1200 euro suuruse brutopalga puhul on võit pärast maksuküüru kaotamist 12 eurot aastas, kuid riigikogu liikme palgataseme juures on võit on üle 500 euro. "Tekib küsimus praeguses olukorras, kes vajab seda toetust rohkem," lausus ta.

Veel tõi Kõlvart välja, et sõda Ukrainas kasutatakse Eestis korduvalt ettekäändena, kuid Lätis ja Leedus maksud ei tõuse. "Seal kasutatakse pangamaksu, millest meie oleme loobunud," ütles ta.

Pohlaku sõnul peaks valitsuse ülesanne olema püstitatud selliselt, kuidas Eesti ettevõtlus uuesti käima saada ja majandus kasvama. "Sellega saaks ära jätta paljud maksutõusud," lisas ta.