Esimene variant nõuaks Ukrainalt relvarahu eeltingimusena kõigi oma vägede täielikku väljaviimist riigi neljast idapoolsest oblastist, mille Venemaa on kuulutanud oma territooriumiks ja millest suure osa tema väed on vallutanud. Need on Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblast.

Teine variant relvarahu kehtestamiseks oleks Venemaa sõnastuses pakettleping, mis sisaldab kümmet alapunkti.

Nende hulgas on Ukraina üksuste ümberpaigutamise keeld, välja arvatud Venemaa piiridest eemaldumiseks; mobilisatsiooni lõpetamine ja demobiliseerimise alustamine; välismaise sõjalise abi vastuvõtu lõpetamine, sealhulgas satelliitsideteenuste ja luureandmete edastamine; kolmandate riikide sõjalise kohaloleku välistamine Ukraina territooriumil; Ukraina lubadus loobuda Venemaa-vastasest tegevusest; relvarahu režiimi jälgimise ja kontrolli keskuse loomine; "poliitvangide" vastastikune amnestia ja kinnipeetud tsiviilisikute vabastamine; sõjaseisukorra tühistamine Ukrainas; Ukraina presidendi ja ülemraada valimiste määramine ajale hiljemalt 100 päeva pärast sõjaseisukorra tühistamist.

Kümnenda alapunktina tõi Venemaa välja Ukraina nõustumise Venemaa seatud tingimustega lõpliku rahulepingu kehtestamiseks, milles nõutakse Ukraina neutraalsust ja mitmeid muid järeleandmisi, millega nõustumise Ukraina valitsus on varasemalt välistanud.

Lõpliku kokkuleppe peamised parameetrid

1) Krimmi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti Venemaa koosseisu inkorporeerimise rahvusvaheline õiguslik tunnustamine; Ukraina relvajõudude üksuste ja teiste Ukraina paramilitaarsete formatsioonide täielik väljaviimine nende territooriumilt;

2) Ukraina neutraalsus, mis tähendab keeldumist liituda sõjaliste liitude ja koalitsioonidega, samuti kolmandate riikide igasuguse sõjalise tegevuse keelustamist Ukraina territooriumil ning välisriikide relvajõudude, sõjaväebaaside ja sõjalise infrastruktuuri paigutamise keelustamist sinna;

3) käesoleva paragrahvi lõike 2 sätetega vastuolus olevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete lõpetamine ja tulevikus nende sõlmimisest keeldumine;

4) Ukraina staatuse kinnitamine riigina, millel puudub tuumarelv ja muud massihävitusrelvad, kehtestades otsese keelu nende vastuvõtmisele, transiidile ja paigutamisele Ukraina territooriumile;

5) Ukraina relvajõudude ja teiste Ukraina sõjaväeliste formatsioonide maksimaalse arvu, relvade ja sõjavarustuse maksimaalse koguse ning nende lubatud omaduste kehtestamine; Ukraina rahvuslike üksuste laialisaatmine Ukraina relvajõududes ja rahvuskaardis;

6) vene ja venekeelse elanikkonna täielike õiguste, vabaduste ja huvide tagamine; vene keelele ametliku keele staatuse andmine;

7) natsismi ja neonatsismi ülistamise ja propageerimise seadusandlik keeld, natsionalistlike organisatsioonide ja parteide laialisaatmine;

8) kõigi kehtivate ja uute Venemaa ja Ukraina vaheliste majandussanktsioonide, keeldude ja piiravate meetmete tühistamine;

9) perekondade taasühinemise ja ümberasustatud isikutega seotud küsimuste lahendamine;

10) vastastikustest nõuetest loobumine seoses sõjaliste operatsioonide käigus tekitatud kahjuga;

11) Venemaale alluva Ukraina õigeusukirikuga seotud piirangute kaotamine;

12) diplomaatiliste ja majandussuhete (sealhulgas gaasitransiidi), transpordi ja muu kommunikatsiooni järkjärguline taastamine, sealhulgas kolmandate riikidega.

Vene eeltingimuste kolmas osa tegeleb ajakavaga

Venemaa rahukaval on ka kolmas osa, milles Moskva esitab oma nägemuse ajakavast ja muudest tegevustest, mis viiks sõjategevuse lõpetamise ja lõpliku rahulepingu sõlmimiseni.

Esmalt tuleks alustada tööd rahulepingu teksti kallal.

Teiseks tuleks kehtestada kahe-kolmepäevane relvarahu surnukehade äraviimiseks vaenupoolte-vahelisest tsoonist.

Kolmandana järgneks 6000 Ukraina sõjaväelase surnukeha ühepoolne üleandmine Ukraina relvajõududele.

Neljandaks tuleks relvarahu memorandumi allkirjastamine koos kõigi selle sätete rakendamise konkreetsete kuupäevadega ja tulevase lõpliku kokkuleppe lepingu allkirjastamise kuupäeva määramine.

Viiendaks kehtestatakse Ukraina relvajõudude väljaviimise algusest alates 30-päevane relvarahu ja samal ajal tuleb nende 30 päeva jooksul lõpule viia Ukraina relvajõudude üksuste täielik väljaviimine Venemaa Föderatsiooni territooriumilt ja "pakettlepingu" täielik rakendamine.

Kuuendaks tuleks korraldada valimised ja moodustada Ukraina territooriumil uued valitsusorganid.

Seitsmenda sammuna näeb Venemaa ette lõpliku rahulepingu allkirjastamist.

Kaheksandaks kiidaks allkirjastatud lepingu õiguslikult siduva resolutsiooniga heaks ÜRO Julgeolekunõukogu.

Üheksandaks toimuks lepingu ratifitseerimine, jõustumine ja rakendamine.

Jermak: Venemaa ei soovi rahu, vaja on uusi sanktsioone

Ukraina presidendi kantseleiülem Andri Jermak ütles esmaspäeval Venemaa esitatud tingimusi kommenteerides, et Venemaa juhtkond ei soovi relvarahu ja et vaja on uusi sanktsioone, millega sundida Moskvat rahuga nõustuma.

Russians are doing everything they can to avoid a ceasefire and continue the war.

New sanctions are critically important right now.

Rationality is not something that applies to Russia.

— Andriy Yermak (@AndriyYermak) June 2, 2025

"Venelased teevad kõik endast oleneva, et mitte lõpetada tulistamist ja jätkata sõda. Uued sanktsioonid on nüüd väga olulised," kirjutas Jermak sotsiaalmeedias mõni tund pärast Venemaa ja Ukraina delegatsiooni vahel peetud rahuläbirääkimiste lõppu Istanbulis.