Kaitseväe mehitamata õhusõidukite valdkonna juhi Arbo Probali hinnangul oli Ukraina droonirünnak Vene lennuväljadele ja pommitajatele tõeliselt muljet avaldav sõjategevus.

"Ma alustuseks peaksin ütlema, et müts maha ja kummardus maani neile, kes selle rünnaku planeerisid ja täide viisid. Väga filigraanselt tehtud üritus, vähemalt kõrvalt vaadates. Mis seal sees toimus – seda me loomulikult ei tea, aga see oli hästi planeeritud ja tehtud. Ma usun, et ukrainlased häkkisid Vene mobiilvõrkudesse ja arvatavasti sealt neid droone ka juhtisid. Järjelikult mingid tavalised segamisvahendid ei toiminud nende droonide vastu ja kui nad ütlesid, et suurusjärgus 170 drooni lendas, iga drooni juurde ka piloot – kogu see logistika, mis seal taustal oli, on minu meelest märkimisväärne. See, et autod olid õigel ajal õiges kohas või see, et need katused õigel ajal pealt ära lendasid – kõik see sekundi murdosa täpsusega korda saata – muljet avaldav!" ütles Probal "Ukraina stuudios".

Probal ei välista, et droonid võisid olla eelprogrammeeritud antud ülesannet täitma, kuid pigem usub, et iga drooni jaoks leiti ikkagi eraldi piloot.

"See on piisavalt mõjuvõimas operatsioon, et ma usun, et nad leidsid iga drooni jaoks ühe piloodi. Neil on neid piloote piisavalt," lausus Probal.

Kaitseväe mehitamata õhusõidukite valdkonna juhi hinnangul ei pruukinud venelased antud rünnakut tabada, kuna vaenlane keskendus eelkõige rindejoonele ega osanud ette näha säärast operatsiooni.

"Põhilised õhutõrjevahendid on suunatud rindele ja nüüd nad (venelased - toim) võib-olla toovad neid rindelt ära. Väike droon lendab piisavalt madalalt, stardib piisavalt lähedalt – ma arvan, et nende silmad ja selline kaitsevöönd oli õhutõrje kontekstis kaugemal, kui nende droonide startimiskohad," ütles Probal.

Kaitseväe droonivaldkonna juhi sõnul võis mehitamata õhusõiduki näol olla tegu keskmise suurusega FPV-droonidega, mille külge sai kinnitada paarikilose laengu.

"Kui lennuaeg on natuke lühem, siis aku võib lahjem ja väiksem olla ning selle võrra saab jälle tingida laskemoona koguseid, mis sinna peale pannakse," lausus ta.

Venemaa droonivaldkonna puhul rõhutakse Probali hinnangul eelkõige kvantiteedile ehk saadetakse palju droone ja mehitamata õhusüsteeme korraga välja.

"Nad lihtsalt küllastavad üle kogu õhutõrjesüsteemi. Eriti, kui peab oma vahendeid hoidma ja kaitsma, siis hakatakse ka paratamatult oma sihtmärke valima, mis näitab seda, et 15 protsenti või rohkem droonidest jõuab lõpuks sinna sihtmärgini või selle lähedusse," sõnas Probal.

Ühtlasi proovib Venemaa saada iseseisvalt droonivaldkonnas hakkama, kuid Probal ei välista, et vaenlane kasutab endiselt suures koguses ka Hiina abi.

"Küllap käib ka selline hall piirikaubandus, kus natukene spetsiifilisemaid vahendeid läbi poolsõbralike riikide veel suudetakse riiki sisse smuugeldada. Kui aga vaadata teisest küljes, siis ukrainlased on selle vastu rohu leidnud – nende eesmärk on toota suurusjärgus neli miljonit drooni, mis ei sõltu enam Hiina komponentidest, vaid kõik vajalik on toodetud Ukrainas," lausus Probal.

Eelmisel aastal anti Probali sõnul Ukraina rindele üle juba 1000 drooni, mis olid 100 protsenti Ukrainas toodetud. Neljast miljonist droonist loodetakse 96 kuni 98 protsenti Ukrainas toota.