Iga päev kogu maakera pildistava ettevõtte Planet Lab satelliidifotod selle aasta maikuust näitavad kuidas Rootsi lähedal on välja arendatud ja uuendatud vähemalt viit Venemaa tuumarelvabaasi.

Fotodel on näha hoidlaid ja tarastatud raudteejaamu.

Kaitseminister Pål Jonson ütleb, et Venemaa võimekust jälgitakse tähelepanelikult ning baasidest ollakse teadlikud.

Fotodelt loetakse välja ka see, kuidas näiteks Valgevenes Asipovitšis uuendatakse kolmekordse tara taga asuvat nõukogudeaegset baasi, mis Ameerika globaalpoliitika mõttekoja FAS teadlaste sõnul on tuumarelvade hoiukoht. Näha on ka uut raudtee laadimisplatvormi õhutõrjesüsteemide jaoks.

Kaliningradi oblastis on uuendatud tuumarelvade baasi, ehitades sinna uusi hooneid, mitmekordsed aiad ja uued kommunikatsioonid. See on vaid 270 kilomeetri kaugusel Rootsi piirist. Poola valitsuse andmetel hoitakse Kaliningradi oblastis umbes sadat taktikalist tuumarelva.

Novaja Zemlja saarele on ehitatud uusi hooneid, mida eksperdid kirjeldavad kui Venemaa tuumarelvade testimise ja katsetamise baasi.

Koola poolsaarele on ehitatud umbes 50 hoiupunkrit allveelaevadel asuvate ballistiliste rakettide jaoks.

Ekspertide sõnul on tuumarelvad Venemaa kõige olulisem survevahend läbirääkimistel. Riigi poliitilisele juhtkonnale meeldib relvadega uhkeldada ja oma tahtmise saavutamiseks hirmutatakse välismaailma regulaarselt.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on tuumarelva kasutamise ähvardus erinevatel poliitilistel tasanditel kõlanud üle 200 korra, mainis Rootsi kaitseminister Jonson.

Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) sõnul on Vene relvajõud vanad lõhkepead juba ammu demonteerinud ja järk-järgult maha kandnud ning varud vähenenud, kuid nüüd valmistatakse ette täiendusi.

Tuumarelvade Kaotamise Rahvusvaheline Kampaania (ICAN) raporti kohaselt kasvasid eelmisel aastal tuumariikide kulutused veidi üle 10 protsendi ja viimase viie aasta jooksul on kasv pea 50 protsenti.

USA-l ja Venemaal on kokku absoluutne enamus kõigist tuumarelvadest. Järgmise aasta veebruaris lõpeb kahepoolne desarmeerimisleping START ning SIPRI analüütikute hinnangul kiireneb siis ka taasrelvastumine.

Lisaks märgib SIPRI, et tuumariigid on hakanud kasutama tehisintellekti, et langetada kriitilises olukorras võimalikult kiiresti otsuseid. See omakorda suurendab saatuslike arusaamatuste või vigade ohtu.

Üha rohkem riike soovib oma territooriumile teiste riikide tuumarelvi. Näiteks Venemaa on viinud tuumarelvi Valgevenesse. Prantsusmaa on avanud oma uksed põhimõtteliselt kõigile Euroopa naabritele.

Belgia, Itaalia, Holland, Türgi ja Saksamaa juba hoiavad teiste NATO riikide tuumarelvi.