Oluline kolmapäeval, 4. juunil kell 22.51:

- Paavst ärgitas Putinit tegema žesti Ukraina rahu nimel

- Kreml kirjeldas Putini-Trumpi kõnelust produktiivsena

- Trumpi sõnul lubas Putin vastata Ukraina droonirünnakule;

- Zelenski pakkus kuni kohtumiseni Putiniga vaherahu, Putin keeldus;

- Ukraina tabas operatsiooni "Ämblikuvõrk" käigus haruldasi Vene luurelennukeid;

- Rutte: Ukraina kutsuti NATO Haagi tippkohtumisele;

- Hollandi peaministri kohusetäitja lubas jätkata Ukraina toetamist;

- Venemaal Jaroslavlis asuvas mootoritehases puhkes tulekahju;

- Kellogg: Ukraina rünnak Vene pommitajatele tõstis eskalatsiooni ohtu;

- Bloomberg: Ukraina üllatas Venemaad oma droonide arsenali ja tootmismahuga;

- Ühendkuningriik tarnib Ukrainale 100 000 drooni;

- Venemaa julgeolekujuht Šoigu sõitis Põhja-Koreasse Kimiga kohtuma;

- Ukraina vahetas välja oma droonivägede ülema;

- Ukraina kaitseväel oli teisipäeval 134 lahingkokkupõrget Vene armeega.

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit.

Paavst ärgitas Putinit tegema žesti Ukraina rahu nimel

Paavst Leo XIV ärgitas kolmapäevases telefonikõnes Venemaa presidenti Vladimir Putinit tegema rahužesti Ukraina konflikti arutelude käigus, teatas Vatikan.

"Nende pärastlõunase kõne ajal tegi paavst üleskutse Venemaale teha rahu soosiv žest ja rõhutas dialoogi tähtsust positiivsete kontaktide loomiseks osapoolte vahel konfliktile lahenduste otsimiseks," seisis Vatikani teadaandes.

Kreml oli enne seda teatanud, et Putin pidas telefonivestluse paavstiga, kellega arutati Ukraina sõda.

Kremli andmetel ütles Putin katoliku kiriku juhile, et ta tahab rahu diplomaatia kaudu.

Putin väitis samas, et Kiievi režiim panustab konflikti eskaleerimisele ja sabotaažiaktide läbiviimisele Venemaa territooriumil asuva tsiviiltaristu vastu.

Paavst Leo XIV on korduvalt öelnud, et on valmis võõrustama rahukõnelusi Ukraina ja Venemaa vahel.

Kreml kirjeldas Putini-Trumpi kõnelust produktiivsena

Kreml kirjeldas kolmapäeval Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA liidri Donald Trumpi vahelist hiljutist telefonikõnet Ukraina konflikti teemal kui "positiivset" ja "produktiivset".

"Vestluse lõpus kirjeldasid kaks liidrit arvamustevahetust positiivse ja üsna produktiivsena ning kinnitasid oma soovi jääda püsivasse kontakti," ütles Putini diplomaatiline nõunik Juri Ušakov ajakirjanikele.

Kremli andmetel ütles Trump Putinile, et Ukraina ei olnud teda eelnevalt teavitanud nädalavahetusel toimunud ulatuslikest droonirünnakutest Venemaa lennuväljade vastu.

"Arutati ka sõjaväelennuväljadele tehtud rünnakute teemat. Donald Trump rõhutas, et Ameerika poolt ei olnud eelnevalt teavitatud," sõnas Ušakov.

Vestlus olevat kestnud tund ja 15 minutit. Tegemist oli Trumpi ja Putini esimese vestlusega alates 19. maist.

Trumpi sõnul arutati ka Iraani tuumaprogrammi. Putin pakkus enda osalemist kõnelustel Teheraniga.

Trumpi sõnul ütles Putin talle, et Venemaa vastab Ukraina droonirünnakutele

USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et pidas telefonivestluse Venemaa režiimijuhi Vladimir Putiniga, kes olla lubanud karmi vastust Ukraina droonirünnakule, milles hävitati suur hulk Vene strateegilisi pommitajaid.

Trump teatas pärast vestlust tehtud sotsiaalmeediapostituses, et tund ja veerand kestnud telefonikõnes puudutati Ukraina droonirünnaku, aga ka mitmete teiste mõlemalt poolelt toimunud rünnakute teemat.

Trumpi sõnul olevat Putin väga kindlalt öelnud, et ta peab vastama hiljutisele rünnakule lennuväljadele.

Trump lisas, et Putiniga toimunud vestlus oli hea, aga see polnud selline, mis viib kohese rahuni.

BREAKING

President Trump: "I just finished speaking, by telephone, with President Vladimir Putin, of Russia…." pic.twitter.com/41PSrEL1N1

— Dan Scavino (@Scavino47) June 4, 2025

Venemaa teatas kolmapäeval, et vastuseks Ukraina rünnakutele on laual erinevad sõjalised valikud ja süüdistas läänt sekkumises.

Venemaa kutsus ka USA-d ja Ühendkuningriiki üles Kiievit pärast rünnakuid ohjeldama, mille kohta Ukraina juhid on öelnud, et see näitab Kiievi suutlikkust pärast enam kui kolmeaastast sõda endiselt Venemaaga võidelda.

Briti ja USA ametnikud on öelnud, et neil polnud eelnevat teadmist nädalavahetusel toimunud rünnakutest Venemaa tuumarelva kandvate kaugmaapommitajate vastu.

Oma sotsiaalmeedia postituses ütles Trump, et ta ja Putin arutasid ka Iraani teemat. Putin andis mõista, et osaleb läbirääkimistel, mille eesmärk on saavutada Teheraniga uus tuumalepe ning võib kokkuleppe saavutamisele kaasa aidata, ütles Trump.

"Ma teatasin president Putinile, et Iraanil ei saa olla tuumarelva, ja ma usun, et me olime selles küsimuses ühel meelel," ütles Trump. Ta süüdistas Iraani läbirääkimistega seotud otsuste "aeglases" tegemises.

Zelenski pakkus kuni kohtumiseni Putiniga vaherahu, Putin keeldus

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi kolmapäeval ettepaneku kehtestada relvarahu kuni tema kohtumise korraldamiseni Venemaa režiimijuhi Vladimir Putiniga, kuid viimane lükkas pakkumise tagasi.

"Minu ettepanek, mida meie partnerid minu arvates toetavad, on see, et lepime venelastega kokku relvarahus kuni juhtide kohtumiseni," ütles Zelenski Kiievis toimunud briifingul. "Sel ajal mõistavad inimesed, et riikidel, Euroopal, Ukrainal ja kogu maailmal on võimalus sõda lõpetada," ütles ta, lisades, et kohtumisel võidakse arutada relvarahu jälgimist.

Zelenski ütles, et Kiiev oleks tänulik, kui USA

president Donald Trump ideed toetaks.

Venemaa on Ukraina ja lääneriikide üleskutsetele relvarahu sõlmimiseks vastu seisnud, nõudes eelnevalt oma esitatud tingimuste täitmist.

Kolmapäeval kordas Putin Moskva seisukohta, et Ukraina kasutaks igasugust relvarahu lihtsalt täiendavate lääne relvade hankimiseks. Putin seadis kahtluse alla ka rahuläbirääkimiste mõtte, süüdistades Ukrainat nädalavahetusel Venemaa sildadele suunatud rünnakute korraldamises, milles hukkus seitse ja sai vigastada 115 inimest.

"Praegune Kiievi režiim ei vaja üldse rahu," ütles Putin televisioonis edastatud kohtumisel kõrgemate ametnikega. "Millest siin rääkida on? Kuidas me saame pidada läbirääkimisi nendega, kes toetuvad terrorismile?" Tema väitel näitasid rünnakud Kiievi mandumist terroristlikuks organisatsiooniks, kelle toetajatest saavad terroristide kaasosalised.

Putini sõnad andsid märku, et Venemaal ei ole plaanis kuulutada välja viivitamatut relvarahu ega nõustuda ka kohtumisega Zelenskiga – need on kaks peamist nõudmist, mille Ukraina esitas 2. juuni rahuläbirääkimistel.

"Miks neid premeerida, andes neile lahingutegevusest puhkuse, mida kasutatakse lääne relvade pumpamiseks režiimile, sunniviisilise mobiliseerimise jätkamiseks ja erinevate terrorirünnakute ettevalmistamiseks," ütles Putin televisioonis edastatud kohtumisel.

Zelenski ütles, et Türgi president Tayyip Erdoğan, kes esmaspäeval Istanbulis peetud rahukõnelusi võõrustas, avaldas toetust Ukraina, Venemaa, USA ja Türgi presidentide kõrgetasemelisele kohtumisele.

Istanbulis toimunud kõnelustega ei tehtud kolm aastat kestnud sõja lõpetamise suunas märgatavaid edusamme, kuigi pooled vahetasid ettepanekuid ja lubasid korraldada veel ühe suure sõjavangide ning surnukehade vahetuse.

Zelenski ütles, et sõjavangide vahetus algab eeloleval nädalavahetusel.

"Venemaa pool on meile teatanud, et sel nädalavahetusel, laupäeval ja pühapäeval, saab ta tagasi saata 500 inimest," ütles ta.

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov on varem öelnud, et järgmine vahetus keskendub raskelt haavatute ja noorte, samuti surnud sõdurite surnukehade vahetamisele.

Zelenski ütles, et Ukraina ei ole saanud Venemaalt vastust dokumendile, mille Kiiev enne esmaspäevast Istanbuli kohtumist jagas, ning ta iseloomustas Venemaa ettepanekuid ultimaatumitena.

Ukraina tabas operatsiooni "Ämblikuvõrk" käigus haruldasi Vene luurelennukeid

Ukraina tabas Venemaa strateegiliste pommitajate vastu korraldatud ulatusliku droonirünnaku käigus vähemalt kahte Venemaa haruldast A-50 luurelennukit, selgub The Telegraphile avaldatud luureandmetest.

Väljaandega jagatud kaadrid näitavad selgelt, kuidas üks Ukraina droonidest tabas õhuväebaasis seisnud tohutu Nõukogude-aegse luurelennuki radariseadet.

Tabamuse saanud lennukit kaitsesid tiibadele asetatud liivakotid, märgib väljaanne.

Teine A-50, mida varjasid hoolikalt üle kere paigaldatud rehvid, sai samuti Ukraina droonilt löögi – samuti radarisüsteemi pihta.

Pole selge, kas Vene A-50 luurelennukid hävisid, kuid isegi lennuki kahjustamine oleks ukrainlaste jaoks oluline saavutus.

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi andmetel arvati, et Moskval on ainult seitse A-50 luurelennuki töökorras versiooni, mille igaühe väärtus on hinnanguliselt ligi 300 miljonit eurot.

A-50 lennukeid peetakse väga oluliseks Venemaa õhukaitse korraldamisel ning Ukrainat ründavate hävitajate ja pommituslennukite koordineerimisel.

Ukraina ametnikud on ka varem väitnud, et tabasid vähemalt ühte A-50 luurelennukit, kuid The Telegraphiga jagatud videomaterjal on siiani ainus tõend lennukitüübi tabamisest.

Kolmeminutilises videoklipis oli ka näha, kuidas Tupolevi pommitajad süttisid leekidesse pärast Ukraina droonide otsetabamusi, mis lasti välja modifitseeritud konteineritest, mis olid pargitud nelja Venemaa sisemaal asuva õhuväebaasi lähedale.

Maxar Technologiesi 2. mail, peaaegu kuu aega enne Ukraina rünnakut, tehtud satelliidipildid näitasid kahte kõrvuti asetsevat A-50 hävitajat Ivanovo Severnõi õhuväebaasis, mis oli ka üks operatsioonis "Ämblikuvõrk" sihtmärgiks võetud baasidest.

Nagu ka The Telegraphile jagatud droonikaadrites, nähti kahte lennukit varjatuna – väidetavalt olid lennukite tiivad kaetud prahiga.

Kaadrite võrdlusest oli selge, et tegemist on kahe sama A-50-ga, kuna ühe radari kere on pruunika varjundiga.

Paljud teised Ukraina rünnakutes sihtmärgiks olnud Vene lennukid näisid samuti olevat varjatud sarnastel viisidel.

Operatsiooni "Ämblikuvõrk" koordineeris Ukraina julgeolekuteenistus SBU.

Ametnike sõnul tabas Ukraina operatsiooni käigus 41 Vene lennukit. Operatsiooni planeerimine ja elluviimine võttis aega 18 kuud. Lääne luureametnikud on väitnud, et rünnakutes hävis või sai kahjustada väiksem arv Vene lennukeid – umbes 11. Allikate sõnul aga jätkavad lääne agentuurid uute andmete hindamist.

Euroopa pealinnad tähistasid üllatusrünnakut kui Ukraina leidlikkuse demonstratsiooni, kuid hiljem tõdesid, et see ei muutnud kuigivõrd pilti lahinguväljal.

"See ei muuda olukorda lahinguväljal," ütles üks ametnik. "Ja karm reaalsus on see, et Donbassis on venelased viimase paari kuu jooksul ruutkilomeetri haaval edusamme teinud. Kõrge hinnaga, aga vähemalt 200 ruutkilomeetrit kuus."

Ukraina droonirünnak aeglustab aga tõenäoliselt Venemaa tiibrakettide rünnakuid Ukraina linnadele, kuna lõi rivist välja vähemalt tosina Venemaa kaugpommitajatest.

SBU teatas, et operatsioon tekitas Venemaale ligikaudu seitsme miljardi dollari suuruse kahju ja tegi kahjutuks 34 protsenti Venemaa peamistes õhuväebaasides asuvatest tiibrakettide kandjatest.

Rutte: Ukraina kutsuti NATO tippkohtumisele

Ukraina sai kutse osaleda 24.-25. juunil Haagis toimuval NATO tippkohtumisel, teatas kolmapäeval alliansi peasekretär Mark Rutte, kuid ta jättis täpsustamata, kas see tähendab Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski osalust.

"Kutsusin Ukraina tippkohtumisele. Avaldame programmi koos üksikasjadega niipea kui võimalik," ütles Rutte ajakirjanikele enne alliansi kaitseministrite kohtumist Brüsselis.

Küsimusele, kas Zelenski isiklikult kutsuti, vastas Rutte vaid, et programm avaldatakse hiljem.

Rutte meenutas sellega seoses kolmapäeval toimunud Ukraina abistamise sidusrühma kohtumist ja neljapäeval toimuvat NATO-Ukraina nõukogu kaitseministrite tasandi kohtumist. Tema sõnul sellised kohtumised jätkuvad.

"Võite olla kindlad, et me teeme Ukrainaga maksimaalset tööd. Ja tippkohtumisel on muidugi oluline roll," ütles alliansi juht.

Hollandi peaministri kohusetäitja lubas jätkata Ukraina toetamist

Hollandi peaministri kohusetäitja Dick Schoof lubas kolmapäeval jätkata Ukraina toetamist ning jääda kindlaks lubadusele tõsta kaitsekulutusi, seda hoolimata poliitilisest kriisist pärast valitsuse lagunemist.

Schoof ütles, et ta jääb peaministri ametisse kuni uute valimisteni.

Hollandi seaduste kohaselt ei saa ajutine valitsus uusi algatusi teha, kuid saab parlamendi toel jätkata prioriteetsete teemadega.

Schoof esitas oma seisukohad tulises parlamendidebatis, kus kired olid kõrgel pärast paremäärmusliku Vabaduspartei (PVV) liidri Geert Wildersi otsust oma erakond haprast võimukoalitsioonist tagasi kutsuda.

"Elu Hollandis ja välismaal läheb edasi ning tuleb vastu võtta otsuseid, mida ei saa edasi lükata," ütles Schoof.

"Ma arvan, et need puudutavad siseriiklikku ja rahvusvahelist julgeolekut, seal hulgas toetust Ukrainale ja kõike, mis meil on vaja teha riigikaitse jaoks," lisas ta.

Ta nimetas prioriteetidena ka rahvusvahelist kaubandust, arvestades tollimaksude lahinguid, ning riigieelarve esitamist septembris.

Hollandi valitsus lagunes teisipäeval, vaid veidi aega enne seda, kui riik võõrustab Haagis NATO tippkohtumist, kuhu on teiste seas oodata ka USA president Donald Trumpi saabumist.

Hollandi seaduste kohaselt on võimudel vaja uute valimiste ettevalmistamiseks kolm kuud. Enamik analüütikuid usub, et valimised peetakse oktoobris või novembris.

Venemaal Jaroslavlis asuvas mootoritehases puhkes tulekahju

Moscow Times teatas piirkondlikele ametnikele viidates, et kolmapäeval puhkes tulekahju Jaroslavlis asuvas Avtodizeli mootoritehases, mis on üks Venemaa suurimaid diiselmootorite tootjaid ja Venemaa sõjaväe tarnija.

Jaroslavli mootoritehas, mis asub umbes 280 kilomeetrit Moskvast kirdes, on olnud USA sanktsioonide all alates 2024. aasta maist. USA rahandusministeerium viitas tehase rollile Venemaa sõjas Ukraina vastu kasutatava sõjavarustuse mootorite tarnimisel.

Tuli süttis 400-ruutmeetrises töökojas, kus toodetakse 12-silindrilisi mootoreid. Venemaa eriolukordade ministeeriumi teatel kulus tuletõrjujatel lahtise leegi kustutamiseks üle 90 minuti.

Ohvritest teateid ei ole ning tulekahju põhjust pole avalikustatud.

The day after a fire at Zavolzhye Engine Factory, a fire broke out at Avtodizel Yaroslav Engine Factory. It is under US sanctions for producing diesel engines for the Russian army.

Yaroslav Motor Plant is one of the largest Russian enterprises for the production of multi-purpose… https://t.co/rznJvdlsYe pic.twitter.com/Sm9mRD2wPo

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) June 4, 2025

Tegemist oli teise ​​suurema tulekahjuga Venemaa mootoritehases kahe päeva jooksul. Esmaspäeval toimus plahvatus ja tulekahju Nižni Novgorodi oblastis asuva Zavolžski mootoritehase töökojas.

Kohalike võimude teatel oli põhjuseks tsisternauto tulekahju kemikaalide ladustamisrajatises. See tehas toodab bensiini- ja diiselmootoreid tsiviil- ja sõjaväesõidukitele.

Video esmaspäeval toimunud põlengust:

Russian Telegram channels report an explosion and fire at Zavolzhye Engine Factory in Nizhny Novgorod region of Russia.

The plant produces gas and diesel vehicle engines, including engines for vehicles used on the frontlines and within the Russian army. pic.twitter.com/i7zKi1le28

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) June 2, 2025

Ukraina pole Jaroslavli tulekahju kohta kommentaare andnud. Kiiev on aga intensiivistanud oma rünnakuid Venemaa sõjalis-tööstuslike sihtmärkide pihta, samal ajal kui Moskva lükkab jätkuvalt tagasi üleskutseid relvarahule ja suurendab õhurünnakuid Ukraina linnadele.

Kellogg: Ukraina rünnak Vene pommitajatele tõstis eskalatsiooni ohtu

USA president Donald Trumpi Ukraina erisaadik Keith Kellogg ütles, et Ukraina sõja eskaleerumise oht kasvas oluliselt, kuna Ukraina väed ründasid Vene strateegilisi pommitajaid, mis olid võimelised ka tuumalõhkepäid kandma.

"Ma ütlen teile, et riskitase tõuseb tohutult – ma mõtlen seda, mis sel nädalavahetusel juhtus," ütles Kellogg Fox Newsile, viidates Ukraina korraldatud suurrünnakule.

"Riikliku julgeoleku valdkonnas peavad inimesed mõistma: kui ründate vastase osa tema riiklikust ellujäämissüsteemist, tema tuumatriaadi, siis see tähendab, et teie riskitase tõuseb, sest te ei tea, mida teine ​​pool kavatseb teha. Te pole kindel."

Venemaal ja Ameerika Ühendriikidel on kokku umbes 88 protsenti kõigist maailma tuumarelvadest.

Igal suurvõimul on tuumalõhkepeadega rünnakuks kolm peamist viisi, mida tuntakse tuumatriaadina: strateegilised pommitajad, maalt lastavad mandritevahelised ballistilised raketid ja allveelaevadelt lastavad ballistilised raketid.

Kellogg ütles, et Ukraina poolt pommitajatele tekitatud kahjustused on vähem olulised kui psühholoogiline mõju Venemaale ning et teda teevad eriti murelikuks kinnitamata teated Ukraina rünnakust mereväebaasile Põhja-Venemaal.

Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt ütles teisipäeval, et Ukraina ei olnud Trumpi droonirünnakutest Venemaa pommitajate vastu eelnevalt teavitatud.

Venemaa ja Ukraina pidasid esmaspäeval Istanbulis kõnelusi, kuid sõja lõpetamise suunas edusamme ei teinud.

Kelloggi sõnul tuli Ukraina läbirääkimistele välja väga mõistliku seisukohaga, kuid Venemaa omaltpoolt väga maksimalistliku seisukohaga. "Eesmärk on nüüd proovida seda ületada," sõnas ta.

Bloomberg: Ukraina üllatas Venemaad oma droonide arsenali ja tootmismahuga

Ukraina on droonisõjapidamises maailmas liidripositsioonil, kasutades odavaid, kuid tõhusaid droone Venemaa tuhandeid kordi kallima sõjatehnika hävitamiseks. Bloomberg kirjutab, et umbes 400 dollarit maksvad FPV-droonid on osutunud hämmastavalt tõhusaks soomukite, ladude ja juhtimispunktide hävitamisel.

Briti mõttekoja RUSI (Royal United Services Institute) andmetel on sel aastal droonid põhjustanud kuni 70 protsenti Venemaa varustuse kaotustest. Ukraina on korraldanud droonirünnakuid kuni Siberini välja, tabades strateegilisi sihtmärke, sealhulgas õhuväebaase.

Peamiste droonitüüpidena, mis muudavad tänapäevast sõjapidamist, toob Bloomberg välja:

• FPV-droonid: droonid, mis edastavad reaalajas videopilti droonioperaatorile – enamasti spetsiaalsete prillide või ekraani kaudu. Nendega korraldab Ukraina täppisrünnakuid;

• Kamikaze-droonid: droonid, mis lendavad sihtmärgini ja plahvatavad selle tabamisel;

• Sügavlöögidroonid: pika lennuulatusega tiibdroonid, millega Ukraina ründab Venemaal asuvaid naftahoidlaid ja sõjatehaseid;

• Meredroonid: Ukraina kasutab neid Venemaa laevade peletamiseks Mustalt merelt;

• Luuredroonid: varustavad suurtükiväge täpse teabega vaenlase asukohast. Ukraina on alustanud ka kaugjuhitavate robotkoerte kasutamist, et leida lõkse ja Vene sõdureid kohtades, kuhu lendavad droonid ei pääse.

Maailm õpib Ukraina kogemuse pealt. Ka Taiwan, Iisrael, Euroopa Liit ja USA tunnistavad uut reaalsust lahinguväljal ja suurendavad oma drooniprogramme.

Ukraina tootis 2024. aastal miljon drooni, 2025. aastaks plaanib riik toota 2,5 miljonit drooni. Hangete nimel konkureerivad üle 500 ettevõtte, alates idufirmadest kuni tehnohiidudeni. Kohalikuks tootmiseks on Ukraina eraldanud üle 2,5 miljardi dollari.

Uusimad tehnoloogiad võimaldavad droonidel ka autonoomselt töötada ehk eraldada operaator drooni juhtimisest.

Venemaa püüab järele jõuda droonide masstootmise käivitamisega Tatarstanis ja luua ka droonidevastaseid koridore, kuid Ukraina uued taktikad on juba rinnet muutnud.

Ühendkuningriik tarnib Ukrainale 100 000 drooni

Ühendkuningriik tarnib Ukrainale 100 000 drooni, mida on kümme korda rohkem kui varem kavandati. Droonide tarnimine kestab peaaegu aasta, kuni 2026. aasta aprillini.

Briti valitsus teatas, et 350 miljoni naelsterlingi (416 miljoni euro) suurune droonipakett on osa laiemast 4,5 miljardi naelsterlingi suurusest sõjalisest toetusest Ukrainale.

Väljaanne märkis, et Suurbritannia kaitseminister John Healey teeb abi kohta avalduse 50 riiki koondava Ukraina kaitse sidusrühma kohtumisel Brüsselis.

"Suurbritannia suurendab oma toetust Ukrainale, tarnides tänavu tuhandeid täiendavaid droone ja saavutades olulise verstaposti kriitilise suurtükimoona tarnimisel," ütles Healey enne kohtumist.

Briti ametnikud tuletasid meelde, et nad on tarninud Ukrainale juba 140 000 suurtükimürsku ja kulutavad sel aastal veel 247 miljonit naela Ukraina väe väljaõppele.

Väljaanne lisas, et Briti ametnikud mõistavad, et droonid on muutnud sõjapidamise viisi. Valitsus kiitis heaks isegi strateegilise kaitseülevaate, mis nõuab surmavamat ja tehnoloogiliselt arenenumat sõjaväge uute ohtude tõrjumiseks, sealhulgas võimalikuks sõjaks Venemaaga.

Venemaa julgeolekujuht Šoigu sõitis Põhja-Koreasse Kimiga kohtuma

Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Sergei Šoigu saabus kolmapäeval Pyongyangi, kus ta peab kõnelusi Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga, vahendas Venemaa riigimeedia.

Šoigu visiit leiab aset Vene režiimi juhi Vladimir Putini korraldusel, kirjutas TASS. RIA Novosti märkis, et aruteluteemade hulgas on ka päevakajalised küsimused, "sealhulgas olukord seoses Ukrainaga".

Kolmapäevane külaskäik Pyongyangi on Šoigul teine vähem kui kolme kuu jooksul.

Traditsioonilised liitlased Venemaa ja Põhja-Korea on viimastel aastatel lähenenud ning Pyongyang on saatnud sõdureid ja relvi Moskva toetuseks Ukraina vastu peetavas sõjas.

Pyongyang on kaitsnud oma sõjalist koostööd Venemaaga, väites esmaspäeval, et sidemete eesmärk on "rahu ja stabiilsuse tagamine" Euroopas ja Aasias.

Lõuna-Korea seadusandja Lee Seong-kweuni sõnul on Lõuna-Korea luureteenistusele viidates Venemaa eest sõdides hukkunud umbes 600 Põhja-Korea sõdurit ja veel tuhandeid saanud haavata.

Venemaa ja Põhja-Korea sõlmisid eelmisel aastal Putini visiidi ajal ulatusliku sõjalise lepingu, mis sisaldas ka vastastikuse kaitse klauslit.

Šoigu külastas Pyongyangi viimati märtsis, kui ta tervitas kokkulepet kui "täielikult mõlema riigi huvidele vastavat".

Ukraina vahetas välja oma droonivägede ülema

Ukraina mehitamata süsteemide ehk droonivägesid (SBS) hakkab polkovnik Vadõm Suhharevskõi asemel juhtima major Robert Brovdi ehk Madjar, kes seni juhtis droonide eliitüksust "Madjari linnud", vahendas kolmapäeval Kyiv Independent.

Mehitamata süsteemide väed loodi Ukrainas eraldi väeliigina juunis 2024 ning see on viinud läbi sadu operatsioone ka sügaval Venemaa territooriumil.

"Olen uhke, et mul oli au juhtida SBS-i selle esimesel ja kõige keerulisemal moodustamise aastal," ütles Suhharevskõi oma ametist vabastamist kommenteerivas postituses. 

"See aasta on möödunud viljakalt. Me oleme kujundanud ja rakendanud kohe praktikas põhimõtted, mille alusel see ainulaadne vägi tegutseb.... Samas erineb meie visioon SBS-i edasise arengu kohta praeguses etapis juhtkonna omast. Usun, et aus ja professionaalne otsus selles olukorras on lõpetada minu ametiaeg SBS-i ülemana. Lahkun oma ametikohalt sügava usuga kõigisse, kes seda ideed edasi viivad."

Tollane Ukraina relvajõudude ülema asetäitja Suhharevskõi nimetati 10. juunil 2024. aastal vastloodud droonivägede esimeseks ülemaks. Uudisteagentuurile Suspilne anonüümselt rääkinud sõjaväelaste sõnul olid Suhharevskõi suhted relvajõudude ülema Oleksandr Sõrskõiga juba SBS-i moodustamise algusest pingelised.

Kaitseminister Rustem Umerovi sõnul nimetati Suhharevskõi Ukraina Ida operatiivväejuhatuse asetäitjaks, kus ta peaks keskenduma "reformidele ja moderniseerimisele". 

Seoses otsusega nimetada Brovdi uueks SBS-i ülemaks ütles Umerov, et Brovdi "kogemust ühe parima üksuse juures tuleks laiendada kogu väeliigile".

Ukraina juhtkond teatas teisipäeval veel mitmest kaadrivaldkonna otsusest.

Sama määrusega nimetas Ukraina president Volodõmõr Zelenski dessantvägede ülemaks Oleh Apostoli ning maavägede endise ülema Mõhhailo Drapatõi ühisjõudude ülemaks.

Drapatõi oli maavägede ülema kohalt tagasi astunud pärast Venemaa raketilööki Dnipropetrovski oblastis asuvale väljaõppelaagrile, kus hukkus vähemalt 12 Ukraina sõdurit.

"Mõhhailo Drapatõi keskendub eranditult lahinguküsimustele. Ja on määratud ühisjõudude ülemaks, et ta saaks tegelda rindega. Rindega 100 protsenti," ütles Zelenski.

"Mis puudutab maavägede süsteemi, eriti selliseid ülesandeid nagu väljaõpe, ettevalmistus, muutused komplekteerimises – kõige sellega seonduvaga hakkab tegelema teine inimene," lisas ta.

Drapatõi ise ütles varem, et kohtus Zelenskiga ja teatas kõigest, mis on teada tragöödia kohta väljaõppekeskuses. Samuti selgitas ta presidendile oma tagasiastumisotsuse põhjust.

"President kuulis, toetas ja tegi ettepaneku keskenduda peamisele – sõjale, rindele ja võidule. Olen kõrgemale ülemjuhatajale tänulik usalduse eest, ühise arusaama eest vastutuse ning muudatuste osas, mida meie armee vajab," kirjutas Drapatõi, rõhutades eelkõige iga Ukraina kaitsja elu väärtustamist.

"Sain presidendilt ülesande. Ma jään rivvi. Rindejoonel. Seal, kus peaksin olema. Seal, kus ma saan kõige rohkem ära teha," märkis Drapatõi.

Ukraina kaitseväel oli teisipäeval 134 lahingkokkupõrget Vene armeega

Ukraina kaitseväel oli teisipäeval 134 lahingkokkupõrget Vene sissetungijatega; vaenlane viis Pokrovski suunal läbi 37 rünnakut, teatas hilisõhtul Facebookis Ukraina relvajõudude peastaap.

"Päeva algusest on toimunud 134 lahingkokkupõrget. Vaenlane sooritas kolm raketilööki ja 59 õhurünnakut, kasutades nelja raketti ja heites 74 juhitavat pommi, viis läbi 1334 kamikaze-drooni rünnakut ning ründas 4421 korral suurtükkidest meie positsioone ja asustatud alasid," seisab peastaabi aruandes.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 991 820 (võrdlus eelmise päevaga +1020);

- tankid 10 884 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 22 678 (+7);

- suurtükisüsteemid 28 711 (+88);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1402 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1176 (+0);

- lennukid 413 (+41 – suurrünnaku täpsustatud arv);

- kopterid 336 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 38 924 (+176);

- tiibraketid 3271 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 50 730 (+123);

- eritehnika 3907 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.