Kuna just Põltsamaal õmmeldi kokku esimene sinimustvalge lipp, on seal ka õpilaste jaoks lipupäev eriline koolipäev. Eesti lipu sünnipäeval toimusid mitmed töötoad alustades lilleseadest kuni muusikakooli ja kaitseliidu töötubadeni. Samuti toimusid seiklusmängud, mis viisid õpilasi lipu sünnilooga seotud paikadesse, näiteks hoonesse, kust osteti esimese lipu jaoks kangas.

"Selle lipu väidetavalt õmbles üks Põltsamaalt pärit väga eestimeelne koolipreili Emilie Rosalie Beermann ja koos selliste rahvusmeelsete üliõpilastega leiti, et tuleb see esimene Eesti lipp valmis saada. Kuna koolipreili oli näputöös tugev, võttis tema selle õmblemise enda peale ja viidi siis lipp Tartusse, kust ta edasi Otepääl sisse õnnistati," ütles Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Annela Ojaste.

Koopia Beermanni õmmeldud lipust, mis on narmastega ja tavapärase lipuga võrreldes suurem, viidi kolmapäeval rongkäigu saatel ka lossihoovi. Lisaks lipule endale olid täna aga ka tähtsal kohal õpilaste enda lood, mis lipuga seotud.

"Seal olid väga huvitavad lood ja mina ise tegin sellise loo oma vanaisa mootorratta kokkutulekust, kus ühel mehel jäi lipp kinni, siis kõik said naerda. Miks see lipp siis kinni jäi. sest see oli liiga kõrgel," ütles õpilane Robin.

"Ma tegin küll loo, aga mulle ei tundu, et see on väga huvitav. Lihtsalt kuidas, millisest riidest mu lipp on tehtud ja kuidas varras tehtud sai. Lipp tehti mingist villasest riidest. Kuskilt Põltsamaa riiete kauplusest osteti," lausus koolipoiss Martin.

"Meil on mõned erilised tähtpäevad, kui heisatakse lipp. Näiteks minu sünnipäev on vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval ja mu vanemate pulma-aastapäev on lipupäeval, aga vahel oleme vanaemaga kõndinud mööda majast, kus väidetavalt õmmeldi Eesti lipp," sõnas õpilane Annabel.