EL hoiatas Leedut pensionireformi kahjuliku mõju eest

Leedus kavandatav pensionireform, kui parlament selle heaks kiidab ja valitsus ellu rakendab, pidurdaks kapitalituru arengut ja takistaks juurdepääsu rahastamisele, hoiatas Euroopa Komisjon.
"Pensioniskeemi teises sambas plaanitavad muudatused tõstavad riske, mis on seotud Leedu kapitaliturgude arenguga," ütles EL-i täitevorgan kolmapäeval Leedule saadetud soovitustes, mida vahendas Leedu rahvusringhääling LRT.
"Vabatahtliku [teise sambaga] liitumise (opt-in) mudel koos muude poliitiliste meetmetega vähendab tõenäoliselt säästmise taset Leedus, mis võib kahjustada kapitaliturgude arengut ja raskendada [ettevõtete] juurdepääsu rahastamisele," viitas komisjon ettepanekule, millega kaoks pensioniskeemi teise sambaga automaatse liitumise nõue.
Komisjon märkis, et Leedu teise samba pensionifondide varade väärtus on praegu 9,1 miljardit eurot, mis moodustab 11,6 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP), kusjuures kohalikule turule on investeeritud sellest umbes üks miljard eurot.
Euroopa Komisjoni hinnangul on Leedu kapitaliturg endiselt vähearenenud ja ettevõtetel on piiratud laenuvõimalused, mistõttu nad sõltuvad sageli kõrgete intressimäärade ja rangete tagatisnõuetega pangafinantseeringust.
Komisjon lisas, et kuigi riigi riskikapitalisektor näitab teatavaid arengumärke, jäävad Leedu erakapitali investeeringud EL-i standarditele alla.
Euroopa Komisjon soovitas Leedul parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastamisele, ergutades sealhulgas konkurentsi finantsteenuste valdkonnas ja osalemist finantsturgudel ning sätestades inimeste automaatse liitumise pensioniskeemi teise sambaga.
Rahandusminister Rimantas Šadžius ütles juba mais, et on saanud Brüsselist kriitikat kavandatava pensionireformi kohta.
Valitsuse plaanid teise samba reformimiseks on parlamendis läbinud esimese lugemise. Ettepanekud hõlmavad teise sambaga automaatse liitumise lõpetamist, sellest loobumise võimaldamist, 25 protsendi kogunenud vahendite ühekordset väljavõtmist ja täieliku väljavõtmise lubamist raskete haiguste korral, säilitades säästmise jätkajatele riigipoolse osamakse 1,5 protsenti.
Leedu konstitutsioonikohus otsustas 2024. aasta märtsis, et seadusesätte puudumine, mis lubaks inimestel oma pensionikogumislepingu olulistel põhjustel lõpetada, on põhiseadusega vastuolus.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: LRT.lt