Euroopas kasutavad praegu 17 riiki võimalust koguda suurtelt tasulistelt voogedastusplatvormidelt  lõivu kohaliku filmitoodangu toetamiseks. Laias laastus on platvormidel valida kahe võimaluse vahel.

"Kas soovitakse, et investeeritakse kohalikku tootmisse või küsitakse voogedastusplatvormi pealt kohalikku turgu arvestades teatud lõivu, protsenti kasutajate toodud tulust, või siis neid kaht meedet kombineeritakse omavahel," lausus kultuuriministeeriumi audiovisuaal- ja digikultuuri nõunik Karlo Funk.

Audiovisuaalteenuste direktiiv on Eestis juba varem vastu võetud, praegu seisab ees vaid muudatuse sisseviimine.

"Artikkel 13, mis võimaldab seda lõivu kehtestada, seda me sel hetkel ei kehtestanud. Täna me tegeleme audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi muutmisega, see on teel parlamenti ja parlament peab muutmise vastu võtma," ütles Eesti filmi instituudi juht Edith Sepp.

Kui suurtest summadest hakkab jutt käima, pole praegu päris täpselt võimalik öelda.

"Me saame prognoosida ühe meediaanalüüsi tulemusena, et see summa võiks olla 700 000 kuni 1,2 miljonit, aga see on lisanduvat väärtust, see ei tähenda raha, see võib tähendada ka investeeringut," märkis Funk.

"Eesti puhul mõju rahaliselt ei ole nii suur, aga tegemist on ka põhimõttega, et kui sa näitad sisu kohalikule, me räägime Disney, Netflix, suuremad platvormid, et siis võiks ka mõelda selle peale, et eestikeelne sisu säiliks. Sest see tugi, mis tuleks selle lõivu kaudu, see läheks otse eestikeelse sisu tootmisesse," ütles Sepp.

Lõivu hakatakse koguma esialgu vaid tasulistelt platvormidelt, tasuta platvormidele – nagu näiteks Jupiter – see ei kohalduks.