Tartu gümnaasiumikohtade puudusest on räägitud aastaid. Sel aastal on põhikoolilõpetajaid Tartus 1445 ehk üle saja lõpetaja rohkem kui eelneval viiel aastal. Järgmisel kevadel on lõpetajaid veel rohkem. Gümnaasiumikohti on linnas ligi 1200, põhikooli lõpetanutele mõeldud kutseõppekohti 800.

Konkurentsi teeb väga tihedaks see, et kõigist gümnaasiumikohtadele kandideerijatest üle kolmandiku moodustavad lähivaldadest ja mujalt Eestist tulijad.

Tihedal konkurentsil on aga selge mõju põhikoolilõpetajate heaolule. "Elurõõmsast noorest on saanud inimvare", "nii puntras ja stressis", "läbi põlenud, megaväsinud ja õnnetud" on vaid mõned fraasid, millega pereliikmed ja noorsootöötajad Eesti Rahvusringhäälinguga rääkides põhikoolilõpetajaid iseloomustasid.

Oma tütre kogemus ajendas tartlast Edite Supet sotsiaalmeedias avaliku kirjaga nii Tartu gümnaasiumide kui ka haridusministeeriumi poole pöörduma.

"Mu tütar õppis nädalate kaupa ja sai riigieksamitel väga head tulemused, aga viiest koolist, kuhu ta kandideeris, kutsuti teda ainult ühte vestlusele. Lapsi survestatakse, hirmutatakse ja nad kogevad tohutut stressi. Süsteem absoluutselt ei toeta noori, sest keskharidus ei peaks olema eliidile," kirjutas mures ema.

Supe kirja all on praeguseks üle saja kommentaari, kus jagatakse sarnaseid kogemusi.

"Kogu see süsteem paneb tohutu surve lapsele, vanematele ja õpetajatele, aga mitte haridusministeeriumile. Paljud lapsed kannatavad depressiooni, ärevuse, unetuse all. See ei ole toetav haridus, see on süsteem, mis loob hirmu," lisas Supe.

Oma kogemusest rääkis Heliis Tobber, kes kandideeris gümnaasiumisse eelmisel kevadel.

"Minu jaoks oli hästi pingeline aeg. Kui ma sain teada, et olen Tartu gümnaasiumisse oodatud õppima, siis ma olin väga uhke enda üle ja väga, väga tänulik, et ma sain koha. Ja kui ma kuulsin sõpradelt, et nemad ei saanud, siis tekkis küsimus, et kuhu nemad siis peaksid minema," meenutas Tobber.

Tartus teiste seas noori nõustava psühholoogi Feelika Piiri sõnul on noorte hirm ja ärevus üha kasvamas ja alguse saab see tihti juba seitsmendas või kaheksandas klassis.

"Mulle tundub, et meie haridussüsteem on väga hea, väga kõrgel tasemel. Me ootame noortelt väga palju ja nad seda ka tunnetavad, nad teavad, et see on väga tähtis. Ärevust, pingeid ja kahtlusi oma piisavuse osas olen ma siin oma ruumis kuulnud päris palju noorte käest, eriti ka siis, kui pettumus tuleb. Sageli on noortel pikemaajalise stressi tulemusena ilmnenud juba vaimse tervise probleemid, nagu depressioon, raskemal juhul enesetapumõtetega, ja ärevushäired. Lapsevanemad on ka tulnud ja jaganud, et laps on inimvare, väga löödud sellest, et oli kõik unistused pannud selle kooli peale, kuhu ta minna tahtis, näinud vaeva, andnud oma parima," rääkis Piir.

Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski sõnul on linn pingutanud, et võimalikult palju gümnaasiumikohti luua, ent kuna Tartusse tullakse õppima ka mujalt, siis oodatakse ka rohkem ministeeriumi tuge.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsini sõnul mõistab ministeerium vanemate muret, kuid riigi siht on suunata noori senisest enam valima kutsekeskharidust.