Põhjendatult on teadmatuses noorte pärast mures lapsevanemad, kes jagavad oma kogemusi sotsiaalmeedias. Näiteks oli grimeerija ja meigikunstnik Katrin Sangla nõutu olukorras, kus tema poeg, kelle keskmine hinne oli 4,1, ei saanud jätkata kodukoha lähedal koolis käimist.

"Ta tahtis tõesti ainult oma kooli jääda. Ta jäeti ootenimekirja, kuni lõpuks selgus, et tuleb siiski uus kool otsida," lausus Sangla. Kuhu kooli poeg läheb, perekond veel ei tea.

"Kas kandideerib kuskile teisele poole Tallinna või läheb – nagu ta ise ütleb – "pommiauku", suvalisse kutsekooli, mis teda üldse ei huvita. Elame Pirital, autot pole ja meie juurest käib kesklinna poole tõesti vaid poolteist bussi. Elad terve suve raske südamega," kirjeldas Sangla olukorda.

Sangla sõnas, et talle tundub, et põhikoolist edasi õppima minekul hinnatakse eelkõige protsessi, mitte selle mõju lastele.

"Kõige keerulisemasse olukorda satuvad just tublid keskmiste tulemustega õpilased, kes jäävad nädalateks ootele ja kaotavad samal ajal teisi võimalusi. Pikale veniv teadmatus tekitab peredele tarbetut stressi, mida ei paista keegi mõõtvat. Hea haridusreform peaks muutma laste elu kindlamaks, mitte ebakindlamaks," lausus Sangla.

Sangla kommentaar leidis palju vastukaja, kus lapsevanemad kirjeldasid sarnaseid kogemusi oma laste kooliteel.

Üks kommenteerija märkis, et miks 15–16-aastased peavad suurem osa suvest muretsema, kuhu nad sügisel õppima lähevad, samal ajal kui õpetajad on juulis puhkusel.

"Jätkuvastuvõttude teavitused algavad augusti teises pooles, mis on hetk enne uue õppeaasta algust. Koolid on kollektiivpuhkusel kogu juuli, miks sellist asja ei lahendatud enne kollektiivpuhkuseid? Õpetajad vajavad puhkust, kuid teadmatuses õpilased mitte? Kogu protsess on täiesti ebapädevalt ja ebainimlikult lahendatud," kirjutas lapsevanem.

Teine ema märkis, et kui riik on pannud kohustuse kuni 18-aastaseni koolis käia, siis võiks omavalitsus tagada ka soovijale koha kodulähedal koolis nii, nagu põhikooli puhul. "Õppida suvalises kutsekas, mis üldse kuidagi ei tõmba, on mõttetu aja raiskamine," lausus ta.

Kolmas vanem kirjeldas oma kogemust Soome koolis.

"Kohutavalt kurb on seda lugeda, kuidas Eestis süsteem toimib. Omal kogemus Soomes. Ma ei saanud ise isegi algul aru, kuhu ja mida minu noor õppima läheb ja kuhu on kohta taotlenud. Kõik taotlused tehti koolis ja oma juhendajaga. Enne jaanipäeva oli kõigil selge, kuhu keegi õppima läheb. Ei mingit stressi, kõigil rahulik meel kogu suveks," kirjutas ema.

"Sügisel oli veel võimalus, et kui siiski noorele kool hästi ei istunud, teha avaldus ja kuulata, mida kooli juhendajad personaalselt pakkusid noorele. Mitte kedagi n-ö tänavale ei jäeta. Väga kurb, et Eesti haridusministeerium ei tegele justkui noortega, vaid mingi absurdse süsteemiga, kus kannatab eelkõige just noor inimene – tulevik," lisas ta.

Teadmised uuesti proovile jätkuvastuvõtus

Paljudele noortele on tulnud üllatusena ka see, et kevadised ootenimekirjad jätkuvastuvõtus enam ei kehti ning noortel tuleb vabade kohtadega koolidesse esitada uued avaldused isegi siis, kui tegemist on sama kooliga, mille ootenimekirjas kevadel oldi.

"Ootenimekirja funktsioon lõppes koos põhivastuvõtu lõpuga," selgitas haridusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja Ülle Matsin.

"Kui õpilased esitasid oma sisseastumisavalduse põhivastuvõtus, hakkas kool tegema pingerea alusel õppima asumise ettepanekuid. Need õpilased, kellele esimeses järjekorras saadeti kutsed, olid pingereas eespool. Kuna nende õpilaste hulgas oli neid, kes said kutseid mitmetest koolidest, võisid nad selle kutse vastu võtta või sellest loobuda. Nii kaua, kuni see ring käis, läks loobumise korral kutse järgmisele õpilasele pingereas. Ootenimekiri oligi mõeldud selleks, et pingerida säiliks ja kool saaks loobuja asemel anda õppima asumise ettepaneku kohe järgmisele õpilasele. Kui põhivastuvõtt läbi sai, tõmmati sellele joon alla ning nüüd algab otsast peale jätkuvastuvõtt nendes koolides, kus on vabu kohti," sõnas Matsin.

Võistluses vabadele õppekohtadele saavad jätkuvastuvõtus võrdsetel tingimustel osaleda ka need õpilased, kes põhivastuvõtus võibolla selle kooli poole ei vaadanudki. Kuigi selline jätkuvastuvõtu süsteem on ministeeriumi hinnangul õiglane, muudab see sisseastumisprotsessi nii koolidele kui ka õpilastele pikemaks ja seega püsib teadmatus koolikohast veelgi kauem.

Küsimusele, kas uus süsteem on ikka piisavalt lapsesõbralik, vastas Matsin, et põhikoolilõpetaja edasiõppimise valiku tegemine ja selle protsessi läbitegemine on kahtlemata väga tõsine protsess, kuid varasemaga võrreldes väga palju muutunud polevat.

"Ei taha kuidagi pisendada, mida lapsed ja pered väljendavad. On täiesti mõistetav, et edasiõppimise koha leidmine on perele ja lapsele väga oluline üleminekuetapp. See on absoluutselt selge. Mis on selle olukorra juures ka varem samamoodi olnud, on see, et kui sa oled esitanud sisseastumisavalduse kooli, kuhu sa ei pääse, pead otsima uusi võimalusi," rääkis Matsin.

Ministeerium soovitab valida "kutsekaid"

Matsin rõhutas, et vabasid koolikohti on rohkem kui õppekohta otsivaid noori. Ta julgustab noori, eriti tüdrukuid, murdma iganenud stereotüüpe ning kaaluma rakenduslikku keskharidust.

"Tänases ühiskonnas on need absoluutselt tehnoloogiaerialad, mis annavad väga hea hüppelaua edukaks toimetulekuks. Ja need ei jaotu mitte kuidagi poiste ja tüdrukute erialadeks," sõnas ta.

Aga kui põhikoolilõpetaja on täna jätkuvastuvõtus ja teab väga selgelt, et tahab minna hoopis humanitaarvaldkonna kõrgharidusse, soovitaks Matsin tal esimese sammuna vaadata üle gümnaasiumid, kus on täna veel vabu õppekohti.

"Eestis on tegelikult gümnaasiume, kus neid leidub," sõnas ta. Seega peaksid ka Tallinna ja Tartu noored sarnaselt gümnaasiumiteta väikeasulate õpilastega minema keskkooliharidust nõutama kodust kaugemale.

Kui noor siiski ei suuda valikut teha ja jääb sügisel koolikohata, peaks abikäe ulatama kohalik omavalitsus.

"Kui tõepoolest juhtub selline lugu, et noor ei leia ka jätkuvastuvõtu jooksul mitte üheski koolis õppekohta, siis kohalik omavalitsus näeb neid andmeid ja võtab pere ning noorega ühendust," kinnitas Matsin. "Kui noorel on kogu edasiõppimise mõte täiesti puudu, vajab ta esmajärjekorras karjäärinõustamist."

Matsin loodab, et sisseastumised muutuvad sujuvamaks, kui järgmisel aastal läheb käiku sisseastumiste e-infosüsteem SAIS. "Siis muutub õppija vaates pingereas paiknemise jälgimine lihtsamaks. Muutub lihtsamaks ka see, kuhu ta saab jätkuvastuvõtu ajal avaldusi esitada, nii et kogu informatsioon hakkab olema kergesti kättesaadav," lausus Matsin.

Koolikohata noorte arv vähenes suvel visalt

Haridusministeerium peab arvet, kui palju põhikoolilõpetajaid on omale koolikohta leidmas. Juuli kahe nädalaga suurt muutust numbrites pole tulnud.

Võrreldes 8. juuli ja 23. juuli seisu on kõige enam noori koolikoha leidnud Harjumaal, kus ilma koolikohata noorte arv vähenes 324 võrra (1634-lt 1310-le). Suurema languse ehk koolikoha leidnute arvu poolest paistavad silma veel Põlvamaa, kus koolikohata noorte arv vähenes 70 võrra (104-lt 34-le) ja Lääne-Virumaa, kus see vähenes 44 võrra (194-lt 150-le).

Kõige vähem noori on koolikoha leidnud Hiiumaal, kus koolikohata noorte arv vähenes vaid nelja võrra (14-lt 10-le).