Haridusministeeriumi eesmärgi järgi võiks 2035. aastaks vähemalt 40 protsenti põhikoolilõpetajatest valida edasiõppimiseks rakendusliku keskhariduse. Eesmärgi poole liikumiseks on näiteks sellest õppeaastast kutsehariduses uued, nelja-aastased õppekavad, mis suunatud just põhikoolilõpetajatele. Muudatuste tuules on pidanud aga ka kutseõppeasutused oma toimemudelid üle vaatama.

Eelmainitu taustal otsustas haridusministeerium eraldada järgmisel aastal kutseõppeasutustele ligi 14 miljonit eurot lisaraha, et toetada kutseharidusreformi elluviimist, ütles ministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja Ülle Matsin.

"Siis, kui õppeaasta algas, siis tegelikult juba kutseõppeasutuste eelarvevahendeid planeeritigi käesolevaks õppeaastaks ka arvestusega, et reform on ellu kutsutud. Nüüd osade kutseõppeasutuste puhul, kellel oli näiteks rohkem täiskasvanud õppijaid, eelarvevajadus muutub ka näiteks kuni selleni välja, et kui meil on nüüd põhikoolilõpetajaid rohkem kutsekeskhariduse tasemel, siis oleks ka õppevahendid olemas jms vajadused ka kaetud," rääkis Matsin.

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees Kuno Rooba selgitas, et lisaraha on rõõmustav uudis, mis annab märku, et kutsehariduse rahamuret on võetud kuulda. Pikemas plaanis tuleb üle vaadata aga kogu kutsehariduse rahastusmudel, mis praegusel kujul reformi eesmärkide täitmiseks vajalikke ressursse ei paku.

"See kutseharidus, mida anti varem ja see, mida nüüd rakendusliku keskhariduse nime all antakse, on sisult hoopis teistsugune ja kuna tegevusi on rohkem, siis on ka rahavajadus suurem – see on õpetajate ressurss, see on tugipersonali ressurss, need on materiaalsed vahendid tegevuste läbiviimiseks," rääkis Rooba.

Sel reedel algavadki osapoolte vahel uued läbirääkimised rahastusmudeli erinevate komponentide üle. Ka ministeerium on seisukohal, et kutseharidusse suunatav raha hulk peab toetama uut olukorda, samuti võiksid rahastamise alused olla ühtsemad ka üldkeskhariduse rahastamisega.

"See tegelikult on meil täna koos kutseõppeasutuste juhtidega teemaks, tuvastades need kohad, kus me peame kas rahastamise põhimõtteid muutma, kas me peame muutma näiteks ka seda, millisel viisil jaotub ka kutseõppeasutuste vahel näiteks vastutus selles osas, et vedada eest näiteks õpetajate või erialaarengu koostööd," jutustas Matsin.

Tulevikku vaatavalt võiks rahastusmudeli ajakohastamine suuremaks muuta ka rahahulka, mida kutseharidusse tuleb suunata, lisas Matsin.

"Meil tegelikult on siht, et kutseõppeasutustesse läheks põhikoolilõpetajaid senisest rohkem. Siis on selge, et kuna meil on rahastamise aluseks ühe õpilase õppes osalemise maksumus, siis selle kaudu juba iseenesest hakkab see osakaal ka rahastamises kalduma kutsehariduse poole."