Justiitsministeerium plaanib tuua Rootsist Tartu vanglasse karistust kandma kuni 600 vangi, sest Eestis seisab hulk vanglakohti tühjana. Lepingueelnõu kohta ministeeriumile tagasisidet andnud riigiprokurör Astrid Asi sõnul ei kirjelda lepingueelnõu mõju prokoratuuri ega kohtueelse menetleja ressursile ja tegevusele.

Asi selgitas, et nii nagu Eestis olevad kinnipeetavad, hakkavad ka siia toodud Rootsi kurjategijad vanglaski kuritegusid toime panema.

"Ükski selektsioon seda täielikult ei välista. Tekivad erimeelsused valvuritega, omavahelised tülid, üritatakse keelatud aineid vanglasse hankida ja nii edasi," kirjeldas Asi. "Kohtueelse uurimise peab neis asjus ikkagi läbi viima Eesti, selleks kulub nii uurijate kui prokuröri ressurss eeluurimise juhtimiseks ja vajadusel süüdistuse esindamisel. Ei saa loota, et see menetluste hulk oleks tühine, kui jutt on ligi 600 kinnipeetavast."

Asi toob välja kokkuleppe artikli, mis sätestab koostöö Eesti ja Rootsi ametivõimude vahel, ning juhib tähelepanu, et selle kohaselt on esmajärjekorras menetleja Eesti, sest kuritegu on toime pandud Eesti territooriumil. Igas asjas eraldi kokkuleppimine tekitab omakorda haldus- ja menetluskoormust, eriti, kuna pole mingeid selgeid kriteeriumeid.

"Praegu ei ole vanglas toimuvate kuritegude menetlemise kasvuga võimalik Lõuna ringkonnaprokuratuuris arvestada, mistõttu tuleks nende juhtumite lahendamine Lõuna-Eesti inimeste turvalisuse arvelt. See tähendab, et mingi osa kohalikke kuritegusid jääb uurimata. Olemasolevate prokuröride tööjõust selliste menetluste lisandumisel ei piisa," rõhutas Asi.

Teise probleemina tõi riigiprokurör välja, et Rootsi kinnipeetavad ei pruugi inglise keelt osata. Seetõttu tuleb arvestada tõlkimiskuluga ning tõlki on seejuures vaja selliste keelte tõlkimiseks, mille tõlke on Eestis ülinapilt – rootsi, araabia või muud keeled.

"Tõlkida on vaja menetlustoiminguid, hiljem kõiki tõendeid, vajadusel ka kaitsja abi. Kõik need kulud tuleb katta Eesti riigil," tõdes Asi.

Samas ei selgu eelnõust, kelle kulul tõlkimine toimub. Ka juhtis prokoratuur tähelepanu asjaolule, et teadaolevalt peavad Rootsi menetlusasutused menetlustesse kaasama vähemalt 120 eri keele tõlke ning selliste tõlkide leidmise võimekust Eestil olla ei pruugi või on see märkimisväärselt kulukas.

Seepärast soovitab Asi juba lepingu sõlmimisel paika panna, et tõlkekulud katab Rootsi ning Rootsi võiks tagada ka tõlkide leidmise.

Eraldi küsimusena tõi ta välja selle, et välisvangide Eestisse saatmisel vähendatakse Tartu vangla töös eesti keele kasutamist ja muudetakse põhiliseks töökeeleks inglise keel. Asi märkis, et kokkuleppega sätestatakse töökeel kogu vangla asjaajamisele, kuigi asjaajamine ei puuduta Rootsi vange.

Asi ütles, et prokuratuur toetab eelnõu vaid sel juhul, kui nende märkustega arvestatakse.

Leping Rootsi vangide Eestisse toomiseks on plaanis allkirjastada 18. juunil Stockholmis ning see sõlmitakse viieks aastaks. Kui kumbki osapool teisiti ei soovi, pikeneb leping selle tähtaja täitudes veel kolmeks aastaks.

Eesti saab Rootsilt igal aastal fikseeritud tasu 30,6 miljonit eurot 300 kambri kättesaadavuse eest. Seda ka juhul, kui tegelikult siia saabuvate vangide arv on väiksem.