"Jah, neid riike on rohkem kui üks. /---/ Aga ma jätaksin nüüd selle nimekirja arutelu siin vahele," ütles Pakosta reedel Vikerraadio saates "Uudis+".

Palve kohta seda infot siiski täpsustada lisas ta, et Eesti on juba algusest saadik välja öelnud, et ainus põhjus seda teha on laiem turvalisusalane koostöö. "Ehk me räägime üksnes NATO liikmesriikidest," märkis minister.

Samas rõhutas Pakosta, et Eesti rendiks oma vanglakohti välja erinevalt paljudest teistest riikidest tingimusel, et neis kinnipidamiskohtades jääks kehtima Eesti seadused, ning ta on seda öelnud ka Soome justiitsministrile Leena Merile.

"Lihtsalt rootslased on olnud selgelt kõige kiiremad ja rootslastega on meil täitevvõimu tasandil need läbirääkimised peetud. Nüüd on siis otsus mõlema riigi rahvaesinduse käes. Kui mõlemas riigis rahvaesindused selle lepingu ratifitseerivad, siis läheb see leping töösse. Kui ei ratifitseeri, siis me hakkame uuesti ringi vaatama," rääkis ta.

Küsimusele, kas ta ise sooviks ka Soomega sarnase kokkuleppe sõlmida, vastas justiitsminister: "No Eestil on kombeks ikkagi ühed läbirääkimised korraga. Meil ei ole mingisugust eesmärki saada mingiks vanglakohti välja rentivaks riigiks. Veelkord – me lahendame tühjalt seisva ühe hoone küsimust ja selles osas meil on praegu läbirääkimised jõudnud väga kaugele Rootsiga ja nüüd me ootame rahvaesinduste seisukohta. Ühed läbirääkimised korraga."

Pakosta rõhutas ka seda, et vanglakohti hakkab Eesti välja rentima selleks, et ei peaks katma tühjaks jäänud Tartu vangla konserveerimise kulusid, mis võivad aastas ulatuda kuni 12 miljoni euroni.

"Mäletate – meil oli siin just suur vaidlus õpetajate 10 miljoni eurose palgatõusu üle või siis rentida see (Tartu vangla – toim.) välja, nagu on seda teised riigid ka teinud. Ja me otsustasime, et see on kõige mõistlikum. Nii on rõhutanud ka 2023. aastal toonane justiitsminister Lea Danilson-Järg, et selline väljarentimine teistele riikidele tühjade vanglakohtade puhul on väga mõistlik ja juba toona valitsus kaalus seda toonase justiitsministri sõnul," rääkis ta.

Vastuseks küsimusele, kas Eestis oleks veel mõni kinnipidamishoone, mis tühjalt seisab ja mida võiks välja rentida, tõi Pakosta esile Jõhvi arestimaja. "Praegu me ei ole selle hoonega tegelenud, see hoone kuulub siseministeeriumile, mis on seda tühjana hoidnud juba 2021. aastast. Selle hoone puhul on tegelikult näha väga hästi, et kui halvasti mõjub sellise suure kriitilise tähtsusega turvalisuse eesmärgil tehtud hoone tühjalt hoidmine – ta amortiseerub väga kiiresti," kirjeldas minister. Kui ka see hoone kasutusele võtta, lisanduks tema sõnul umbes 60 täiendavat töökohta.

Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutas neljapäeval, et Soome justiitsministeeriumis kaalutakse võimalust sõlmida Eestiga samasugune vanglakohtade rentimise leping, nagu sõlmiti Eesti ja Rootsi vahel.