Vangivalvur leiab kongist keelatud esemeid, näiteks mobiiltelefoni, sigaretid või õlupurgi või peab valvur andma kinnipeetavale hoopis ravimeid. Järsku on vang üldse välismaalt ning ei saa vangivalvurist aru. Kõiki neid olukordi tuli osalistel lahendada.

"Võib öelda, et meie igapäevatöö kaitseväe takistusrajal ju tegelikult ei ole, aga tegelikult need ülesanded, mis me siin korraldanud oleme, on väga elulised. See, et me teeme tööd meeskonnas ja lahendame ülesandeid meeskonnas - see on igapäevatöö ja igapäeva olukord meil," ütles Viru vangla saateüksuse juht Villiam Linder.

Ühes kongis teostati hommikust loendust, teises aga vajas üks vang elustamist.

"Suures pildis läks hästi, aga eks mõningaid asju saaks sõrmeotsatäis veel paremini teha. Natukene tähelepanelikkust oli puudu, et ei jäänud üks ese silma, mis oli riiuli peale pandud," kirjeldas Tallinna vangla saateüksuse juht Erik Jõesaar õppusi.

Kutsemeisterlikkuse võistlustel oli ka intellektuaalsemaid ülesandeid. Näiteks, kuidas suhelda muukeelsete või välismaa, näiteks Rootsist toodud vangidega.

"Oleme saanud tõlkida saksa keeles ja rootsi keeles tekste ja suhelda ka välisriigi kinnipeetavatega ehk meid valmistatakse justkui tulevikuks ette. Ma arvan just välisvangidega suhtlemine ja tõlkimine olidki kõige raskemad ülesanded täna. Muud on olnud sellised igapäevase tööga seotud, aga välisriigi vangid on selline tulevikuteema ja see on kõige keerulisem hetkel," ütles kriminaalhooldaja Gerly Karjat.

Vanglateenistuse juht Rait Kuuse kinnitas, et juhul, kui Eesti-Rootsi vanglarendileping peaks reaalselt juhtuma, panustatakse rohkem vanglatöötajate keeleõppele.

"Meie baasväljaõpe võimaldab töötada mistahes süüdimõistetuga, mistahes taustaga. Küll aga nagu varasemalt on ka öeldud, et juhul kui see leping peaks tulema, et siis jah me peaksime panustama natukene rohkem keeleõppele ja peaksime ka panustama sellele, et ametnikud saaksid parema ülevaate sellest, et millised on need erinevad kultuurilised taustad ja kuidas nendega töötada," sõnas Kuuse.

Möödunud aastal koondati Tartu vanglast ligi sada vanglaametnikku. Nüüd, kui plaan Rootsi vangide Tartusse majutamisest on aina konkreetsemaks muutumas, seisab vanglateenistus silmitsi personalipuudusega ning sooviks aasta tagasi koondatud töötajaid tagasi palgata.

"Meil oli ääretult kahju eelmine aasta sada ametikohta Tartu vanglast koondada ja inimesi ka päriselt ära saata. Ma tean, et nad on olnud tööturul ka väga hinnatud ja nad on leidnud endale uue rakenduse. Ma südamest loodan, et suure osa nendest me saame ikka tagasi," lisas Kuuse.

Tartu vanglas on praegu 160 töötajat, kuid Rootsi vangide siia paigutades, oleks vaja lisaks palgata 250 vanglaametnikku.