Esimesed paarkümmend Rootsi vangi saabuvad Tartusse augusti keskel. Täpset päeva turvakaalutlustel ei avaldata ja avalikkus saab sellest teada alles siis, kui vangid on kongis. Värskendusremondi saanud Tartu vanglas saab edaspidi vaadata Rootsi telekanaleid, aga vangid alluvad Eesti õigussüsteemile. Reeglid täpsustati üle kolmapäeval allkirjad saanud koostöömemorandumiga.

"Me lahendame tühjalt seisva - samal ajal väga moodsa - Tartu vangla küsimuse. Teiseks on Eestile tegelikult väga oluline, et meil on väljaõppinud personal, kes töötab siseturvalisuse valdkonnas. Me õpetame seda Rootsi maksumaksja raha eest tublisti juurde," lausus justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Rootsi vang ei saa ise valida, kas ta satub karistust kandma Eestisse. Aga paljud on selle võimaluse vastu siiski huvi tundnud.

"Mulle jääb mulje, et see on seikluslik. See on ajalooline asi, isegi vangide jaoks," sõnas Rootsi vanglateenistuse üksuse juht Nikolas Bellström.

Tartus pääsevad vangid võimlasse ja saavad mängida korv- ja jalgpalli. Rootsi vanglates selliseid võimalusi üldjuhul pole, aga loobuda tuleb suitsetamisest ja Rootsis populaarsest mokatubakast ehk snusist. Kompromissina lubatakse vangla e-poodi lahjemad nikotiinipadjad ja -plaastrid.

"Pärast pikki ja väga pingelisi vaidlusi me ikkagi lõpuks leppisime kokku selles, et nikotiinipatju, mis on siis tehisliku nikotiiniga, võib vanglas kasutada. Vangid ostavad neid ise," ütles Pakosta.

Rootslastele tehtud mööndus laieneb hiljemalt kadripäevaks ka Eesti vangidele. Sigaretid jäävad keelatuks. Tartlaste suurim mure on aga selle pärast, kes hakkavad Rootsi vange külastama. Vangile on tagatud vähemalt ühe- kuni kahetunnine kohtumine kuus ning kord poole aasta jooksul pikem kokkusaamine, mis võib kesta 24 tunnist kolme ööpäevani. Kõik kohtumised toimuvad vangla territooriumil, aga sõbrad lihtsalt ukse taha tulla ei saa. Iga külaline peab taotlema luba ja vanglateenistus kontrollib tausta. Kui külaline võib ohustada julgeolekut, kohtumiseks luba ei anta.

"Tegelikult külastajaid käib umbes igal viiendal ja siis ka nuttev ema. Meil on väga moodne vangla, kus on kinnipeetavatel tahvlid, kus nad saavad pidada videokohtumisi," sõnas Pakosta.

Eesti võib vange valida. Terroriste, organiseeritud kuritegevuse juhte, naisi ega alaealisi vastu ei võeta. Ükski Rootsi vang linnaluba ei saa ja enne vabanemist viiakse vangid Rootsi tagasi. Eestis viibitaks keskmiselt üheksa kuud. Aasta lõpuks võib neid Tartus olla 200 ja järgmisel aastal kuni 600.

"Tartu vangla ei ole põhjustanud Tartu elanikele ühtegi sellist muret, mis oleks nende turvatunnet kuidagi õõnestanud ja me kavatseme seda sedasi hoida," sõnas vanglateenistuse juht Rait Kuuse.

Isamaa juht Urmas Reinsalu on lubanud võimule pääsedes vanglarendilepingu lõpetada. Üleöö seda teha ei saa. Rootsile tuleb aasta ette teatada.

"Kokkuleppe katkestamise korral on meil 12 kuud aega selle otsuse täitmiseks planeerida," lausus Bellström.