Eestis müüakse kokku kaht semaglutiidil põhinevat kaalulangetus- ja diabeediravimit. Üks neist on näitest kõhtu või õlavarde süstitav Ozempic ning ravimit Rybelsus tarvitatakse suukaudselt. Tootja on neil mõlemal aga sama – taanlaste Novo Nordisk.

Ravimiameti andmetel olid semaglutiidil põhinevad ravimid eelmisel aastal juba kolmandat aastat järjest käibe poolest Eesti ravimituru tipus.

Võrreldes 2023. aastaga kasvas nende ravimite käive poole võrra, ulatudes eelmisel aastal 22 miljoni euroni. See moodustab kogu Eesti ravimituru käibest neli protsenti.

Pakk Ozempicut maksab apteegis natuke alla 90 euro. Ravimiameti statistikabüroo spetsialist Janne Sepp rääkis, et ligi pooled inimesed ostavad kaalulangetusravimi välja täishinnaga, ülejäänud ostavad ravimit aga soodustusega.

Käibe poolest teisel kohal oli Eestis eelmisel aastal 11,5 miljoni euroga melanoomiravis kasutatav pembrolizumab ning kolmandal kohal kaheksa miljoni euroga insuldi ennetamisel kasutatav abiksabaan, mida müüakse Eliquisi kaubamärgi nime all.

Nii nagu kasvas käive, kerkis mullu ka semaglutiidil põhinevate ravimite kasutajate hulk.

Kaalulangetusravimeid kasutas eelmisel aastal regulaarselt 60 protsenti rohkem inimesi kui aasta varem, ütles Sepp ravimiametist.

Lihtsustatult – kui üle-eelmisel aastal tarvitas iga päev kaalulangetus- ja diabeediravimeid iga sajas eestimaalane, siis eelmisel aastal juba iga viiekümnes eestimaalane.

Kuigi käibe poolest esimesed, ei ole kaalulangetusravimid siiski Eestis kõige populaarsemad.

Janne Sepa sõnul tarvitatakse Eestis kõige rohkem ikkagi südamele ja veresoonkonnale mõjuvaid ravimeid, nagu näiteks kolesterooli- ja vererõhuravimid.

Käsimüügiravimitest on kõige populaarsem Eestis aga südameaspiriin. Sellele järgneb ksülometasoliini toimeainega ninasprei, mida Eestis müüakse näiteks Sudafedi nime all.

"Selle kasutamisel paneks inimestele südamele, et see võib tekitada sõltuvust," rääkis Sepp.

Populaarsuselt kolmas käsimüügiravim on aga valu ja palavikku leevendav ibuprofeen, rääkis ta.

ATH-ravimite kasutajate hulk on viie aastaga viiekordistunud

Ravimiameti statistika näitab, et sarnaselt kaalulangetusravimitele on viimastel aastatel hakatud märkimisväärselt rohkem ostma ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomeid leevendavaid ravimeid.

Metüülfenidaadil põhinevaid ATH-ravimeid kasutab igapäevaselt praegu 0,5 inimest sajast. Janne Sepp tõdes, et igapäevaseid kasutajaid on aga viis korda rohkem kui viis aastat tagasi.

Retseptiravimina müüdav metüülfenidaat parandab tähelepanuvõimet ning vähendab impulsiivsust ja rahutust.

Sepp rääkis, et võrreldes aasta varasemaga kasvas sellel toimeainel põhinevate ravimite igapäevaste kasutajate hulk Eestis umbes 40 protsenti.

"See kasv on olnud ikka väga märkimisväärne. Seal taga on mitu asjaolu. Esiteks teadlikkus, et ATH-d ei ole ainult lastel ja noorukitel, vaid seda esineb ka täiskasvanueas. Kindlasti mängib rolli ka see, et tervisekassa kompenseerib selle diagnoosiga patsientidele ravi," rääkis ta.

ATH-ravimitega seotud mürgistusi oli viis korda rohkem

Nii nagu on kasvanud ATH-ravimite kasutajaskond, on Sepa sõnul viiekordistunud ka selle ravimiga seotud mürgistuste hulk. 2023. aastal oli mürgistusi 10, 2024. aastal aga 48.

"See näitab, et tuleb tegeleda ka sellega, et ravimi kasutamine oleks ohutu. Tuleb inimestele panna südamele, et ravimeid ei tohiks kindlasti osta mustalt turult. Nii semaglutiid kui ka ATH-ravimite puhul on teada, et nendega äritsetakse ka illegaalselt", rääkis Sepp.

Ozempicu ja ATH-ravimite kasv ei ole midagi Eestile eriskummalist. Seda, et semaglutiidil põhinevad ravimid ravimituru on vallutanud, kirjutas ka soomlaste ringhääling YLE.