Teisipäeval teatas välisministeerium, et Eesti, Läti ja Leedu teevad koostööd oma kodanike evakueerimiseks Iisraelist. Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov kutsus saates "Esimene stuudio" kõiki Iisraelis viibivaid Eesti kodanikke endast märku andma.

"Minu teada on kõik inimesed, kes on soovinud Iisraelist lahkuda, tänaseks meiega ühendust võtnud ja teel ära. Aga loomulikult võib olla inimesi, kes pole meile oma kohalolekust teada andnud. Kutsun neid kindlasti endast märku andma – me oleme valmis aitama. On erinevaid võimalusi Iisraelist lahkumiseks, kuid neid pole kuigi palju. Parem on alati teada anda. Praegu ei ole turvaline viibida Iisraelis ega laiemalt Lähis-Idas," sõnas Vseviov.

Iraanis ei viibi välisministeeriumi andmetel hetkel ühtegi eestlast, kuid sajaprotsendilist kindlust ei saa anda.

"Meil ei ole teada ühestki eestlasest Iraanis, aga me ei saa kunagi olla kindlad, et see on kogu tõde. Kui keegi peaks teadma kedagi, kes viibib Iraanis, on ka neil võimalik välisministeeriumiga ühendust võtta. Meil ei ole saatkonda Teheranis, mis teeb evakuatsiooni keerulisemaks, aga saame sellega hakkama. Oleme toonud inimesi Eestisse ka kaugematest ja keerulisematest paikadest," kinnitas Vseviov.

Kantsler kirjeldas ka olukorda Iisraelis, märkides, et kohalikud elavad raketirünnakute keskel oma elu üllatavalt rahulikult edasi.

"Iisraeli jaoks on muidugi purustusi ja hukkunuid päris palju, aga konteksti panduna maailma suurte sõdade mastaabis ei ole ju riik toimimast lakanud. See riik on harjunud ja valmistunud mitte ainult sõjaliselt, vaid ka tsiviilkaitse mõttes. Viimane, mida ma kuulsin, on see, et ühiskond hakkab oma teatavat rütmi taas leidma. Rütm, mis alati suurte vapustuste ajal läheb käest ära, hakkab tekkima ja mulle on ka kinnitatud, et Iisraeli ühiskond on väga enesekindel. Seal valitseb ühtehoidev meeleolu, mis loomulikult on sõjas oleva riigi jaoks alati väga oluline ressurss," lausus Vseviov.

Lisaks lükkas Vseviov ümber väite, justkui toimuks Lähis-Idas konflikt või kriis - tema sõnul on tegu selgelt sõjaga.

"See on sõda – selles ei ole kahtlust. Sõjad teevad muret, sest need on määramatud ja ettearvamatud. Me ei tea kunagi kindlalt, kuidas sõda areneb ja mis veelgi olulisem – kuidas see lõpeb. Just sõja lõpp on see, mis kujundab tuleviku. Mitte ainult see, miks sõda algas või mis selle ajal juhtus. Sõda alustades ei tea keegi, kuidas see lõpeb – kui teaks, siis neid ei toimukski," selgitas Vseviov.

Välispoliitiliselt teeb muret kogu piirkonna niigi habras olukord, millele lisandub eskalatsiooni oht.

"Muret teeb see, et sedavõrd volatiilses piirkonnas ja mitmetahuliste kriiside puntras, nagu seda on Lähis-Ida, on nüüd toimunud see, mida võib nimetada täieselgusega sõjaks. Me muidugi muretseme ka sellepärast, et eskalatsioon võib siit ka edasi minna - ta võib minna nii horisontaalselt kui vertikaalselt, see võib tõmmata kaasa teisi riike, ta võib süveneda ja me muretseme selle pärast, mis saab Lähis-Ida julgeolekuga pikemas perspektiivis. Siin ei ole kahtlust, et Iraan on paljuski seda ebastabiilsust seal piirkonnas mitte ainult toetanud, vaid ka põhjustanud, aga sõja lõpus saabuv uus kord peab tagama julgeoleku kogu regiooni jaoks kindlamalt või veendunumalt kui senine kord seda tegi. Kas see saavutatakse, seda ei tea keegi," lausus kantsler.

Samuti selgitas ta, et Euroopas ei räägita Iraani režiimi vahetamisest, vaid tähtsam on tagada julgeolek nii Lähis-Idas kui mujal maailmas.

"Ma ei ole kindel, kas režiimivahetus on võimalik ja kas see on plaanis. Euroopa mingisugusest režiimi vahetusest ei räägi. Euroopa räägib sellest, et Lähis-Idas peab sõja lõpus saabuma kindlam julgeolekuolukord, mis tagab ka Iisraelile julgeoleku, aga ka teistele selle regiooni riikidele. Režiimivahetus on miski, millega kergekäeliselt ringi käia ei maksa. Ma arvan, et siin hiljutisest ajaloostki sealsamas piirkonnas on näiteid, et kord ettevõetu võib osutuda kaugelt keerulisemaks, kui algselt plaanitud," ütles Vseviov.

USA presidendi väljaütlemisi, kus Trump andis märku, nagu oleks teadnud sõja puhkemisest Iisraeli ja Iraani vahel, ei oska Vseviov kommenteerida, kuna informatsiooni liigub maailmas ääretult palju.

"Me ei tea, kes teadis mida. Me teame, mida inimesed on öelnud selle kohta, kas nad midagi teadsid või ei teadnud. Tänapäeval kipub nõnda olema, et see, mida inimesed ütlevad - teinekord läheb ka järjepidevus poolel teel katki. Peab ikka väga hoolikalt jälgima igat sotsiaalmeedia lainetust. Iga viimase kui võnkega tuleb kursis olla. Ju kunagi tulevikus selgub, kas USA teadis või ei teadnud, kes teadis ja mida, mis plaanid olid, aga praegu on tõesti küsimus see, kuidas see sõda lõpetada, kuidas vältida eskalatsiooni ja kuidas kindlustada julgeolek kogu regioonile. Kas USA sekkub või ei sekku, seda heal juhul tuleb küsida Ameerika presidendilt," sõnas Vseviov.

Kantsleri hinnangul on ka Ukrainaga sõdiv Venemaa mures Iisraeli ja Iraani vahelist sõda jälgides, kuna näeb sealset sõjalist võimekust, mis ületab tema oma.

"Kreml on kindlasti mures. Ükski riik ei taha olukorda, kus teise riigi lennuvahendid tegutsevad tema õhuruumis peaaegu takistamatult. Midagi sarnast ei suutnud Venemaa saavutada ka Ukraina sõja esimestel päevadel. Kuid ka siin ei tasu teha lõplikke järeldusi enne, kui sõda on lõppenud. Alles siis, sõjajärgses rahus, saab hinnata, kes tegelikult võitis ja kaotas," ütles Vseviov.