Gümnaasiumi lõpetajatel oli võimalus sooritada riigieksam eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning võõrkeeles.

Riigieksameid tegi sel aastal kokku 11 680 eksamitegijat, kellest 9314 on gümnaasiumiõpilased, 1830 kutseõppeasutuste õpilased ja 537 on keskhariduse varem omandanud. Eelmise aastaga võrreldes eksamitegijate arv tänavu ei kahanenud, vaid tõusis pea tuhande inimese võrra.  

"Viimasel paaril aastal on tulemused kõigi eksamite lõikes tasapisi, aga stabiilselt tõusnud, lähenedes koroonaeelsele tasemele. Sel aastal oli rõõmustav näha, et eesti keel teise keelena keskmine eksamitulemus ja ka sooritusprotsent on kasvanud. Korralikku punktitõusu näitasid ka laia matemaatika ning Cambridge keeleeksami tulemused," ütles harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar.  

Kokku oli maksimumtulemusi sel aastal 85. Kaks eksamitegijat, kellest üks oli Võrust ja teine Viljandist, said maksimumtulemuse nii inglise keeles kui ka matemaatikas. Üks neis sai maksimumtulemuse kitsas matemaatikas ja teine laias matemaatikas.

Kui riigieksamite tulemused olid stabiilselt tõusvas trendis, siis Ilosaare sõnul põhikoolide eksamite puhul seda ette näidata ei ole ja muret teeb aina suurenev lõhe vene- ja eestikeelsete laste matemaatika eksamisoorituses, kus venekeelsete laste eksamitulemused on 10 punkti võrra kehvemad.

"See tendents on märgatav viimased kolm aastat. Kuigi põhikooli õppetöö korraldamine on koolide vastutada, vajab sellise lõhe süvenemine tähelepanu ka riigi tasandil, seega peame tegelema põhjuste väljaselgitamisega," lisas Ilosaar.  

"Siis saame teada, kas asi on metoodikas või milleski muus. Eestikeelese õppele üleminek toetab seda, et meil on tulevikus sarnased tulemused, ja keel ei mängi enam rolli," ütles Ilosaar.

Ilosaare sõnul tekitab muret ka see, et 2025. aastal oli Eestis 135 kooli, kus rohkem kui 30 protsenti õpilastest ei ületanud matemaatika eksamil lävendit, mis on 50 protsenti maksimumtulemusest.  

Ilosaare sõnul ei joonistu välja selliseid koole, kus matemaatika lävendi ületamisega on pidevalt probleeme. "Selliseid koole ei ole. Need koolid varieeruvad. Igal kooli oleks vaja analüüsida oma eksamitulemusi, et järgmisel aastal poleks sarnaseid probleeme," sõnas Ilosaar.

Nendele lastele korraldab kool korduseksami.

Nii riigieksamite kui ka põhikooli lõpueksamite eksamitööd koostab vastava õppeaine eksamikomisjon, kuhu kuuluvad ülikoolide eksperdid ja tegevõpetajad, lähtudes eksami eristuskirjast.

Eksamite eesmärk on anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest. "Ülesannete koostamisel on oluline lähtuda põhimõttest, et eksam annab igale õpilasele võimaluse näidata oma omandatud teadmisi ja oskusi, mitte aga kontrollida nende toimetulekut erandlike või tavapärasest keerukamate olukordadega," märkis Ilosaar. 

Nutiseadmega spikerdamist üha rohkem

Eksamikorra rikkumised on Ilosaare sõnul harvad, kuid hiljem töid kontrollides tuleb üha rohkem välja, et nutiseadmeid kasutades on spikerdatud.

"Sellel aastal oli eksamikorra rikkumisi igal eksamil umbes üks või kaks. Aga need võimalikud rikkumised, mis hindajad tuvastasid hiljem hindamisel, siis neid võib küll öelda, et matemaatikas oli nende arv palju suurem kui varem, keda me kutsusime hiljem haridus- ja noorteametisse vestlusele, et teha kindlaks, kas on kõrvalist abi kasutatud või mitte. Nende arv on küll tõusnud," ütles Ilosaar.

Kõrvalise abi kasutamisel on väga erinevaid juhtumeid.

"Õpilased ise on meile kirjeldanud, et nad kasutavad pausi selleks, et lähevad tualetti, ja siis vaatavad sealt oma teist telefoni. Väga palju on nutikella kasutamist. Matemaatikas kirjutatakse lihtsalt naabri pealt maha. Variante spikerdada, mida õpilased ise on kirjeldanud, on ikka väga palju erinevaid," sõnas Ilosaar.

Ilosaare sõnul näitavad eksamitulemused, et Eesti õpilaste inglise keele oskused on väga head, kuid ei tasu kõrgema keskmise punktisumma põhjal järeldada, et inglise keelt osatakse paremini kui eesti keelt.

"Inglise keele head taset näitab lisaks riigieksami kõrgele tulemusele ka kõrge C1 taseme saavutanute hulk Cambridge'i tasemeeksamil. Aga inglise keele õppekava seisukohalt peab õpilane oskama B2 tasemel. Kui me räägime eesti keelest emakeelna, siis seal on vajalik C2 tase - seega ei saa eksamitulemusi üks-ühele võrrelda," sõnas Ilosaar.

Eraldi statistikat eesti- ja vene koolide eksaminantide inglise keele eksamitulemuste kohta ei ole, ütles Ilosaar.

Ilosaar märkis, et matemaatika eksamitulemuste hindamisel on võimalik suurem objektiivus, mis võib olla ka põhjuseks, et seal oli rohkem maksimumtulemusi.

Kuid ka teiste eksamite hindamisel taotletakse võimalikult suurt objektiivust, sõnas Ilosaar.

"Iga eesti keele riigieksamit hindab kaks hindajat. Ja siis me vaatame nende kahe keskmist skoori, et need läheks ikka kokku. Enne me lõplikku tulemust ei avaldagi. Kui tööle antud hinded on väga seinast seina, siis tuleb veel kolmas hindaja ka," sõnas Ilosaar.

Halva käekirja või sodimise eest Ilosaare sõnul punkte maha ei võeta.

"Me hindame teadmisi, mitte käekirja. Kui matemaatikas ei ole aru saada, kas on kuus või kaheksa, siis hindaja tajub selle ära, kui üldine lahenduskäik on õige," ütles ta.

Põhikoolis minnakse trükkimist, mitte käsitsi kirjutamist võimaldavatele e-eksamitele üle aastal 2027. Riigieksamite puhul on lootus seda teha aastaks 2029.

Harno neljapäeval avaldatud tulemused on esmased. Sügisel avalikustatakse lisaks riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalikumad analüüsid.