Nädal Brüsselis algab Euroopa Liidu välisministrite kohtumisega. Euroopa Liidu välisasjade kõrgelt esindajalt Kaja Kallaselt oodatakse sõnu, et Iisrael rikub Gazas humanitaarabi ligipääsu piirates inimõigusi.

Seda esitades annab Kallas edasi liikmesriikide tellitud hinnangu Iisraeliga sõlmitud leppele. Nii püüavad liikmesriigid Iisraelile märku anda, et Euroopa ei jää kõrvaltvaatajaks.

Osa liikmesriike sooviks kohe karme samme – näiteks sanktsioone kõige sõjakamatele Iisraeli ministritele. Algatuse eestvedaja Holland eelistab samas anda Iisraelile aega vastata ja olukorda parandada. Nii loodetakse hoida võimalikult paljude liikmesriikide seas üksmeelt.

See on seda raskem, et vahepeal on puhkenud sõda Iisraeli ja Iraani vahel.
Teisalt arutatakse 18. sanktsioonipaketti Venemaale. Need pidid olema uued karmid sanktsioonid, mis sunniks Venemaad vaherahu kaaluma. Nendega ähvardas Euroopa juba mai algul.

Kuid USA ei tulnud plaaniga kaasa. Lähis-Idas on puhkenud sõda ja naftahind tõusis. Selle tulemusel on sanktsioonipakett suure osa oma jõust kaotanud – näiteks ei plaanita enam madalamat hinnalage tulu piiramiseks Vene naftale.

Tõenäoliselt ei kiideta sanktsioone ka Slovakkia vastuseisu tõttu kohe heaks.

Teisipäeval algab NATO tippkohtumine Haagis. Selle käigus oodatakse liitlastelt uut kokkulepet kulutada kollektiivkaitsele vähemalt viis protsenti iga riigi SKT-st. Euroopa peaks sellega rahuldama USA nõudmise võtta alliansis suurem roll.

See kokkulepe tõenäoliselt sünnib, kuid mitme agaga: esiteks on tegelikult oluline otseste kaitsekulude tõus 3,5 protsendini. 1,5 protsendi osa kokkuleppest puudutab muid riigikaitsega seotud kulusid, näiteks taristuinvesteeringuid. Kuigi mitte ebaoluline, on see selgelt pigem diplomaatiline kompromiss, et kõik liitlased saaks näidata, et nad teevad edusamme. Nii rahuldatakse ka ameeriklaste viie protsendi nõue.

Veel on oluline, milline tähtaeg seatakse. Tõenäoliselt tahetakse sinna jõuda 2035. aastaks. Eestis sooviks kaks korda kiiremat tempot.

Tähtis on ka lubaduse täpne sõnastus. Hispaania on püüdnud endale välja vaielda erandit. Kui aga ühele riigile tehakse erand, võivad ka teised hakata ajapikku seda soovima. Kui lubaduse sõnastus jääb umbmäärane, ei pruugi kõik seda täita.

Kohtumisele peaks saabuma ka USA president Donald Trump. Temperamentselt USA riigijuhilt kardetakse, et ta toob Haagi muud vaidlused Euroopaga.

Kui Haagi kohtumine lõppeb, algab Brüsselis Euroopa Liidu riigijuhtide kohtumine.

Teemasid, mida seal arutatakse, on palju, kuid üheks olulisemaks on Vene sanktsioonid. Kui esmaspäeval uus pakett heakskiitu ei saa, loodetakse kokkuleppele jõuda neljapäeval.

Lisaks tahavad riigijuhid seni kehtivaid sanktsioone pikendada. Aasta algusest on Brüsselis olnud suur kartus, et sellega ei pruugi Ungari või Slovakkia nõustuda – see tähendaks ohtu, et suur osa Euroopa Liidu sanktsioonidest Venemaale tühistatakse.

Parimal juhul on nädala lõpuks NATO tulevik kindlam: USA on rahul kasvanud Euroopa panusega ja kinnitab oma pühendumust kaitsealliansile, Euroopa on tugevdanud oma sanktsioone Venemaale ja leidnud Lähis-Ida kohta selge ühtse sõnumi.

Halvimal juhul on kogu maailmale valusalt näha erimeelsused nii Euroopa enda sees kui ka Euroopa ja USA vahel.