Laulupeo korraldajad on sel aastal seadnud müüdavate piletite arvule piiri ja müüvad veidi vähem pileteid kui 2019. aastal. Eriti populaarseks pühapäevaseks suurkontserdiks tuli sel aastal müüki 58 000 piletit samal ajal kui 2019. aastal müüdi neid ligikaudu 62 000.

Meenutuseks – aastal 2019 täitus pühapäevase suurkontserdi ajal väljak ülemäära ja esimest korda tuli korraldajatel turvakaalutlustel lauluväljaku väravad sulgeda.

"Enne seda laulupidu meil taolist olukorda polnud ja me polnud paika pannud piire osalejate arvule," sõnas laulu- ja tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum.

Suurkontserdi ja tantsupeo piletitele on tekkinud järelturg, kus spekulandid müüvad varem ostetud peopileteid tunduvalt kallimate hindadega või korraldavad oksjoneid, kus pilet müüakse sellele, kes pakub kõige rohkem.

Näiteks on sotsiaalmeedias müügil laulupeo täishinnaga pilet üldalale pühapäevasele kontserdile saja euroga, kuigi pileti algne korraldajate määratud hind oli 17 eurot.

Weidebaum ütles, et loomulikult on laulupeo tiim teadlik, et piletitega äritsetakse.

"See on ju nähtav avalikus veebikeskkonnas," sõnas Weidebaum.

"Sellises pingelises piletimüügi olukorras oleme laulupeol esimest korda. 2019. aastal müüdi piletid suurkontserdile välja selle kontserdi toimumise päeval, mitte kuu aega enne, nagu nüüd. Kogemused võtame ette peale peo lõppu, analüüsime ja otsime lahendusi järgmiseks peoks," sõnas korraldaja.

Õpitud on ka 2019. aasta peokogemusest.

"2019. aastal sai väljak täis ja meditsiiniteenistusele muutus töö tegemine raskeks. Lauluväljakul muutus väga kitsaks ja nüüd oleme esinejate ala suurendanud. Publiku ala on nihutatud nõlva poole, et anda ruumi juurde lauljatele," rääkis Weidebaum.

Sellel korral oli ka uus samm see, et piletite koguarv määratleti täpselt.

"Varasematel laulupidudel – peo 156-aastase ajaloo jooksul – oli tunne, et laulupeole ikka ju saab pileteid, sest sinna ei ostetud väga palju pileteid eelmüügist. Nüüd on see trend muutunud," sõnas Weidebaum.

"Selle aasta kogemus, kus meil laulupeo suurkontserdi piletid lõppesid otsa kuu aega enne laulupeo toimumist ja tantsupeo piletid müüdi välja 24 tunniga, siis see on uus olukord, mida analüüsime peale peo lõppemist," lisas ta.

Suure piletimüügi põhjusena nimetab korraldaja, et laulu- ja tantsupidu on muutunud väga oodatud sündmuseks.

"Ilmselgelt rahutul ajal me kõik vajame seda laulu- ja tantsupidu," ütles Weidebaum.

Pileteid on saada veel laulupeo avakontserdile, kuhu on müüdud üle 30 000 pileti, kuid müügis on neid 48 000.

Reedel tuleb mõnisada piletit ametlikult müügile nii laulupeo ava- kui ka suurkontserdile, samuti tantsupeo peaproovi ning esimesele ja kolmandale etendusele. Tegemist on varasematest broneeringutest vabaks jäänud viimaste piletitega.

Laulupidu jääbki ilmselt alkovabaks ürituseks

Laulupidu muutus 2019. aastal alkoholivabaks, mis tähendab, et peoplatsidel alkoholi ei müüda, ja jääb selliseks ka edaspidi.

"See on juba vana otsus. 2014 oli sisukas diskussioon ja langes otsus, et alkoholi laulu- ja tantsupeo aladel ei müüda. Sellel korral me seda ei arutanudki, sest seda küsimust isegi ei tekkinud. Näib, et see on pikaajaline otsus," sõnas Weidebaum.

Sissepääsudes kontrollitakse nii külastajaid kui ka esinejaid pigem selle eesmärgiga, et inimesed ei võtaks kaasa keelatud esemeid, sõnas Weidebaum.

Samas keelatud esemete nimekirjas alkoholi mainitud pole, seal on esemed, nagu klaastaara, terariistad ja vihmavarjud, samuti lemmikloomad.

Viimastel pidudel on rohkearvuline publik olnud kimpus ka pikkade tualetijärjekordadega.

Weidebaumi sõnul on sel korral lauluväljaku alal 50 tualetti rohkem: kui 2019. aastal oli neid 230, siis nüüd on 280.

"Järjekorrad on olukorras, kui lauluväljakule on kogunenud ümmarguselt sada tuhat inimest, vältimatud. Seda ei õnnestu ära hoida," rääkis Weidebaum.

"Laulu- ja tantsupeol pöörame turvalisusele palju tähelepanu ja see on väga mitmekihiline töö. See ei puuduta ainult nähtavaid ja ringiliikuvaid turvamehi, keda loomulikult on väljakul ja rongkäigus kaasatud, vaid lisaks teeme väga tihedat koostööd politsei- ja piirivalveametiga ning päästeametiga. Meil on oma eraldi meditsiiniteenistus. See tagab väga mitmekihilise turvavõrgustiku, et pidu saaks peetud kõigile hästi," rääkis Weidebaum.

Laulu- ja tantsupeo meeskond on läbi mänginud eri ohumomendid, kui on vaja inimestele edastada ilmastikust tingitud olukordade kohta teateid, kuid Weidebaum soovitas inimestel olla ilmastiku jälgimisel ka ise väga tähelepanelik.

"Kindlasti esmane turvalisus ja ettevalmistus ilmatingimusteks peab algama igast osalejast ja külastajast endast. See tähendab, et peab jälgima nii korraldajate teadaandeid kui ka ilmaprognoose. Juhul kui ilm muutub ja tuleb suur suvi ja kuumus, siis kindlasti on oluline võtta kaasa peakate ja püsida varjus. Vett on väljakul saada nii kraanidest kui ka Tallinna Vee tsisternidest. Kui on külm ja vihmane, siis peaksid varustuses olema keep ja kummikud," ütles Weidebaum.

2017. aasta oli ilm nii halb, et noorte- ja laste tantsupeo üks etendus tuli ära jätta.

"Eks iga olukorda hinnatakse ikka kohapeal ja samuti mitmekihiliselt. Otsuseid ei võta vastu ainult korraldaja, vaid ka operatiivstaap, kus on nii PPA kui ka meditsiiniteenistus, kes aitavad olukorda hinnata ja otsuseid vastu võtta," selgitas Weidebaum.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu "Iseoma" toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas.

Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap.