Armeenia Apostliku Kiriku peapiiskop Bagrat Galstanjanile on esitatud süüdistus terroristlikus vandenõus, massirahutuste korraldamises ja riigipöörde kavandamises, ütles tema advokaat ajakirjanikele.

Uurijad plaanivad esitada kohtule taotluse Galstanjani eeluurimisvangistusse võtmiseks. Praegu on Galstanjan vahi all.

Galstanjan eitab süüd ja peab süüdistusi poliitiliseks tagakiusamiseks, ütles tema advokaat Sergei Harutjunjan.

Armeenia võimud teatasid kolmapäeva hommikul, et nad nurjasid peapiiskop Bagrat Galstanjani juhitud protestiliikumise liikmete korraldatud terrorirünnaku.

Liikumine, mida tuntakse nime all Srbazan Paykar (Püha Võitlus), hakkas valitsusvastaseid meeleavaldusi korraldama 2024. aasta keskel. Võimude sõnul olid meeleavalduste juhid alates 2024. aasta novembrist vägivaldset riigipööret kavandanud.

Võimude teatel otsisid nad uurimise käigus läbi üle 90 aadressi ja leidsid vandenõu kohta tõendeid, sealhulgas tulirelvi ja laskemoona, värvatud isikute nimekirju, operatsioonide plaani, sõjaväevorme, raadiosidevahendeid, suitsugranaate, süüteseadmeid, droone ning nimekirja potentsiaalsetest valitsusametnikest pärast võimuhaaramist.

Väidetavalt leiti dokumente, mis näitasid vägivaldse riigipöörde detailset planeerimist.

Süüdistus on esitatud 16 inimesele, kellest 14 on vahistatud.

Vahistamisele eelnes kiriku terav vastuseis peaministriga

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan kirjutas oma Telegrami kanalil, et võimud on nurjanud "kuritegeliku-oligarhilise vaimulikkonna" suure ja pahaendelise plaani haarata võim Armeenias.

Galstanjani vahistamine on osa kasvavast vastasseisust Pašinjani ja võimsa Armeenia Apostliku Kiriku vahel. Viimastel nädalatel on poliitik ja vaimulikud vahetanud üha kibedamaid süüdistusi.

Sel nädalal süüdistas Armeenia kiriku pea Karekin II Pašinjani, et ta on juut ja ümberlõigatud, mille peale lubas peaminister end vajadusel paljastada. Pašinjan süüdistas vaimulikku aga tsölibaadi murdmises.

Eelmisel nädalal peeti kinni Vene-Armeenia miljardär Samvel Karapetjan, keda süüdistati avalikes üleskutsetes võimu haarata, pärast seda, kui ta süüdistas valitsust kirikuvastase kampaania pidamises ja ütles, et tegutseb selle peatamiseks "omal moel", teatas riiklik agentuur Armenpress.

Karapetjani advokaadid ütlevad, et ärimees eitab süüd.

Piiskop Galstanjani advokaat Sergei Arutjunjan ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et valitsus kriminaliseerib tema klienti ebaõiglaselt, püüdes tema sõnul "luua suitsukatet ja simuleerida terroristliku rühmituse tabamist".

Pašinjan tõusis võimule 2018. aastal tänavaprotestide järel, kuid sattus 2020. aastal, pärast lühikest sõda Armeenia Aserbaidžaani vahel tugeva siseriikliku surve alla. 2023. aastal võttis Aserbaidžaan tagasi kogu Mägi-Karabahhi mägienklaavi, kus etnilised armeenlased olid aastakümneid de facto iseseisvust nautinud.

Kasutades ära rahva viha kaotuste ja territoriaalsete järeleandmiste pärast, juhtisid Galstanjan ja tema toetajad eelmisel suvel mitu päeva kestnud tänavaproteste, et nõuda Pašinjani tagandamist.

Süüdistusi kirjeldades väitsid võimud, et Galstanjan ja tema kaaslased värbasid üle 1000 inimese, peamiselt endisi sõdureid ja politseinike, et blokeerida teid, halvata liiklus, õhutada vägivalda ja sulgeda internet, eesmärgiga destabiliseerida valitsust ja haarata võim.

Juurdluskomitee avaldas helisalvestised, mis väidetavalt sisaldavad Galstanjani ja teisi väidetava riigipöördekatse plaane arutamas, samuti fotosid tulirelvadest ja muudest relvadest, mis nende sõnul läbiotsimiste käigus leiti.

Pašinjan, kellel toimuvad 2026. aasta juunis parlamendivalimised, on liikunud Aserbaidžaaniga rahulepingu allkirjastamise suunas, kuigi pinged kahe riigi vahel on endiselt suured ja teatatud relvarahu rikkumiste arv on sel aastal järsult kasvanud.