Läti Ennekõike väitel esines valimistel piisavalt tõsiseid rikkumisi, et seada kahtluse alla nende legitiimsus. Keskvalimiskomisjon lükkas kaebuse tagasi, kuid kohus pidas partei argumente piisavaks haldusasja algatamiseks ja sisulise menetluse alustamiseks ning kolmapäeval peetigi kohtus debatt hagi üle.

"Kui kolm päeva järjest teatati, et süsteem ei tööta ja vähemalt kolmapäeval oli selge, et uute häältelugemisseadmetega valimised on võimatud, sest midagi hangub pidevalt, siis miks keegi ei kutsunud nende kolme päeva jooksul kokku erakorralist koosolekut, et otsustada käsitsi lugemisele üleminek? Minu arvates tehti seda kõike tahtlikult," ütles Šlesers oma hagi põhjendades.

LPV kaebus oli üks mitmest, mille keskvalimiskomisjon tagasi lükkas.

"Pärast Riia valimiskomisjoni selgituste, valimisjaoskondade valimismaterjalide ja dokumentatsiooni läbivaatamist ei leidnud keskvalimiskomisjon mingeid märke rikkumistest, mis oleksid valimistulemusi mõjutanud, seega lükati taotlus tagasi," selgitas keskvalimiskomisjoni sekretär Ritvars Eglājs.

Hoolimata asjaolust, et kohtuprotsessi ajal rääkisid tunnistajad raskustest, millega nad pidid valimisprotsessi käigus silmitsi seisma, otsustas kohus kolmapäeva õhtul, et partei Läti Ennekõike nõue tuleb tagasi lükata ning lubas põhjendused avaldada neljapäeval.

Kuid juba enne kohtuotsuse langetamist kirjutas Šlesers oma sotsiaalmeedia kontodel, et tema partei kavatseb esitada peaprokuratuurile hagi 12 miljoni euro võimaliku raiskamise kohta – need vahendid kulusid elektroonilise häältelugemise korraldamisele.

Šlesersi partei Läti Ennekõike sai kohalikel valimistel Riias enim hääli, kogudes 18,7 protsenti ja edestades Progressiive pisut vähem kui kahe protsendiga. Samal ajal sai pealinna praeguse linnapea Vilnis Kiršsi esindatud Uus Ühtsus 12,9 protsenti häältest.

Samas on Šlesersi partei saadud mandaatide arv Riia linnaduumas – 13 kohta 60-st – kindlasti vähem kui ta lootis ning ta jäi moodustatavast koalitsioonist välja.

Riia linnavolikokku valiti kokku seitse nimekirja. Koalitsiooni moodustasid 19. juunil neli poliitilist jõudu – Progressiivid, Rahvuslik Liit, Uus Ühtsus ja Ühendatud Nimekiri, kellel on kokku 34 mandaati.

Lätis 7. juunil peetud kohalikel valimistel arvutisüsteemi rikke tõttu tekkinud probleemid häälte kokkulugemisel põhjustasid mõningast segadust ka riigi sisepoliitikas.

Valimiste järel astus ametist tagasi Läti digitaalse juhtimise ja regionaalarengu minister Inga Berzina (partei Uus Ühtsus), võttes vastutuse kohalike valimiste järel häältelugemisel tekkinud segaduse eest. Hiljem  teatas oma tagasiastumisest ka Läti keskvalimiskomisjoni esimees Kristine Saulite.

Lisaks lükkas piirkondlik halduskohus kolmapäeval tagasi ka erakonna Suveräänne Võim hagi tühistada keskvalimiskomisjoni otsus ja kohustada komisjoni lugema Riia 19. ja 25. valimisjaoskonnas esitatud hääletussedelid ning neile tehtud märke. Kohtu otsus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.

Kohus lükkas 20. juunil tagasi ka Liepaja linnas kandideerinud Läti Vene liidu valimisnimekirja juhi Jelena Ossipova hagi, kes soovis vaidlustada Liepaja kohalike omavalitsuste valimiste tulemused ja nõudis kõigi antud hääletussedelite ülelugemist.