ERR Riias: läänemeelsetel parteidel on Riias võimalik koalitsioon moodustada
Läti kohalikel valimistel pääses Riia linnavolikokku seitse nimekirja, kuid võimulesaamiseks vajalikku ülekaalu ei saavutanud keegi. Siiski on läänemeelsetel parteidel võimalik moodustada koalitsioon. Progressiivide juhtimisel algavad esmaspäeval läbirääkimised.
Võidu park Riias on üks nendest kohtadest, kus praeguse linnavõimu ajal toimunud muudatused on kõige rohkem näha. Kui veel mõni aeg tagasi uhkeldas seal Nõukogude armee mälestusmärk, siis nüüd tervitab kõiki üle ilma tuntud kapibaara.
Ja kui vaadata laupäevaste valimiste tulemusi, siis läänemeelne areng ja ka muudatused Riias võivad jätkuda, juhul kui võimalikud koalitsioonipartnerid läbirääkimiste ajal tülli ei pööra.
Valimisaktiivsus kujunes küll eelmistest kordadest kõrgemaks – Riias käis oma häält andmas pisut üle ja kogu Lätis alla poole valijaist –, kuid midagi erilist sotsioloogid selles ei näe. Riia tulemusi vaadates sai oligarh, seimi liige ja populist Ainars Šlesers oma parteiga Läti Esikohal küll oodatud esitulemuse, kuid 13 mandaati 60-st on kindlasti vähem, kui poliitikaveteran lootis. Teiseks jäänud Progressiive edestas Šlesers vaid 1,5 protsendiga ja nende 11 kohta annab võimaluse alustada läänemeelsete parteidega koalitsiooniläbirääkimisi.
Kuigi praeguse võimuliidu osapooled tegid üsna tasavägise tulemuse, on peaministripartei neljas koht valimistel siiski kaotus. Kui aga punti võtta ka rahvuslased ja Ühinenud Nimekiri, saab kokku 34 mandaati 60-st, millega teeks koalitsiooni ära küll. Iseasi, kuidas Progressiivid ja rahvuslased ühte paati sobituvad. Šlesers juba kiirustaski teatama, et ilma temata pealinnas stabiilsest võimust asja ei saa.
"Läti eripära on see, et Riia on teiste omavalitsustega võrreldes väga suur – kolmandik riigi elanikest, pool või rohkem Läti majandusest. Riias toimuv omandab seetõttu igal juhul üleriigilise mõõtme. Teised linnad ja vallad on Riiaga võrreldes väikesed ja see, kes seal kohapeal võimule pääseb, mõjutab loomulikult konkreetset omavalitsust, kuid Läti poliitikale tervikuna pole sel eriti mingit mõju," lausus sotsioloog ja uuringufirma SKDS juht Arnis Kaktinš.
Suuremates linnades ja valdades pääsevad võimule tagasi senised juhid. Daugavpilsis kogus aga praeguse omavalitsusjuhi Andrejs Elksninši partei 15 volikogu liikme kohast 14.
Eestile on tähtis koostööpartneri – piirivalla Valka – tulemus. Seal sai mõne aasta eest ametist tagandatud Vidzeme partei juht Vents Armands Krauklis 60 protsenti häältest ja võib ka partneriteta võimule tagasi saada.
"Suurema osa valijate jaoks pole partei ideoloogial mingit tähtsust, kui jätta kõrvale etniline lätlaste-venelaste jagunemine," nentis Kaktinš.
Küll aga vedas lätlasi alt IT-pool, mille töötamise pidanuks tagama riigi digitaalarengu agentuur. Kõik hääled loeti kokku käsitsi. Viimased tulemused saabusid alles pühapäeva lõuna ajal.
Toimetaja: Marko Tooming