Kuna Eestis napib võimalusi paberi ja papi ümbertöötlemiseks, tuleb neid jäätmeid riigist välja vedada. Enamik Eesti paberist ja papist sõidab Leetu, osa sealt edasi Soome.

See mure kerkis üles hiljuti riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud jäätmeseaduse arutelul. Komisjoni liige, sotsiaaldemokraat Tiit Maran tõdes, et paberi riigist riiki vedamine on kummastav.

"Kahtlematult siin või kuskil külje all kohe, aga eriti see, kui viia nüüd ühest servast teise – ega ta natukene piinlik oli jah," ütles Maran.

"Asjad peaks olema võimalikult lokaalsed ja võimalikult vähe liikuma maailma ühest otsast teise. Ka selleks, et fossiilset jalajälge vähendada ja üleüldist mõju keskkonnale," lisas ta.

Jäätmekäitleja Ragn-Sells juht Kai Realo tõdes, et paber ja papp liiguvad partneritele Soomes, Lätis, Leedus, kuid ka Aasias. Realo leiab, et paberi- ja papijäätmeid võiks Eestis töödelda küll, kuid selleks oleks vaja vähemalt esialgu riigi toetust.

"Me kahtlemata oleme riigiga kontaktis, sest me oleksime huvitatud oma töötlusest välja tulevate materjalide realiseerimisest Eestis. Küsimus on õige – miks me veame seda teise ilma otsa, kui me võiksime seda sama hästi taaskasutada siin samas Eestis," sõnas Realo.

"Päris trööstitu see olukord ei ole," sõnas kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo. "Eestis teatud paberijäätmete käitlusvõimsused on olemas, küll väga väikeses mahus. Nüüd ongi küsimus, kas need olemasolevad võimsused kasvavad või tuleb meile investeeringuid juurde. Kõik eeldused selleks jäätmereformi ja muude valitsusalgatustega luuakse."

Praegu jääb aastas olmeprügisse 60 000 tonni paberi- ja papijäätmeid.